Peaminister Taavi Rõivas.

FOTO: Sander Ilvest

Peaminister Taavi Rõivas tõi valitsuse esimese saja päeva tööle tagasi vaadates õnnestumisena välja Euroopa Komisjoni kehtestatud valemi järgi arvutatud kohustusliku pagulaskvoodi tagasilükkamise - tegemist oli küll mitme riigi koostööga, ent Eestil oli selles oma osa. 

Postimees küsis kõigilt endiselt ametis olevatelt ministritelt, kuidas hindavad nad oma esimese saja päeva tööd valitsuses ning palus välja tuua õnnestumised, puudujäägid ja tulevikus enam tähelepanud vajavad valdkonnad.

Taavi Rõivase kommentaar:

Valitsus seadis endale mitu suurt eesmärki: et Eesti riik ja iseseisvus oleks kindlalt kaitstud; et majandus kasvaks ja inimeste sissetulekud suureneksid; et lastega perede ja väikema palgaga töötavate inimeste toimetulek paraneks ning et ääremaastumine väheneks. Kõikide nende eesmärkide täitumise nimel oleme ka esimesel sajal päeval tööd teinud.

Valitsuse olulisimad poliitikad - tööjõumaksude langetamine, lastetoetuse tõus ning madalapalgaliste maksuvabastus - said suve hakul seaduse jõu. Ka omavalitsusreformi ettevalmistused lähevad plaanipäraselt, kuigi tööd on selle teemaga veel palju.

Oleme liikunud edasi liitlaste kohaloleku põlistamisega - Eestis alustas tööd NATO staap ning oleme alustanud suuremahuliste investeeringutega liitlaste kohaloleku suurendamiseks ning varustuse eelpaigutuse võimaldamiseks. Idapiiri väljaehitamine kulgeb plaanitud tempos, tegime otsuse investeerida järgmisel aastal 20 miljonit eurot, mis aitab lisaks aia ehitamisele tagada tipptasemel tehnoloogilise valve.

Mul on hea meel, et Eesti seisukohad jäid peale Euroopa Liidus pagulasküsimuse lahendamisel - Euroopa Komisjoni poolt ebaõiglase valemi alusel rehkendatud kohustuslik kvoot asendus paljuski just tänu Eesti aktiivsele tööle vabatahtliku ja riikide suurustega proportsionaalse kokkuleppega. See on hea näide, et kui on selged seisukohad, tugevad argumendid ning veenvad selgitused, on ka väikesel riigil võimalik Euroopa Liidu poliitikat oluliselt mõjutada. Eesti ametnikud, diplomaadid ja poliitikud on sel teemal suutnud saavutada parema lahenduse kui skeptikud uskusid.

Valitsus on sihid seadnud neljaks aastaks ning teha on veel palju. Pean väga oluliseks jätkata tööd Eesti arengu jaoks oluliste reformide elluviimisega, aga ka konkreetsete küsimuste lahendamisega nt. üksikpensionäride toetusskeemi väljatöötamisega. Enesestmõistetavalt on palju veel teha ka Eesti julgeoleku suurendamisel ning Euroopa Liidu ühtsuse toimisel.

Kuivõrd päevad on olnud väga tihedad, ei ole ma jõudnud külastada nii paljusid Eesti paiku kui sooviks. Suvi on mööda Eestit ringisõitmiseks ja inimestega suhtlemiseks parim aeg ning püüan seda suve teises pooles võimalikult palju teha.