Reedel ilmuvast Sirbist saab lugeda:
Reedel Sirbis: materialistliku meedia mudas, kohalik loomavalitsus, luuletavad naised
Materialistliku meedia mudas
Tarmo Teder
Ju on see paratamatu needus, et inimvaimu ideaalid siin maamunal pikkamööda loojumisele on määratud. Vastupanu pole kuigi avalik, eetos ja spiritualistlik logos võivad õilmitseda masside silme ja aju alt eemal, intellektuaalide klubides, ülikoolides, eriajakirjades, vahest ka kloostrites ja mingites sektides, karjades pole neil asja. Ja küllap on paratamatu ka see, et meedia on mandunud peamiselt meelelahutuseks ja kollaseks äriks, mis mängitseb seitsme surmapatu küüsis inimese ihadel.
Luuletavad naised
Doris Kareva
Iiri kõnekäänu järgi on kolm halvimat asja, mis võivad küla tabada, katusemeister tooreste õlgedega, külvaja, kes paneb paksult, ja naine, kes luuletab.
Pikka aega olin veendunud, et Eestit see probleem ei puuduta. Nii esiemade rahvalaul kui naiste loodud luule alates Koidulast on ju kõrgesti au sees hoitud, tänapäevalgi kehtivad luule avaldamiseks võrdsed võimalused nii mees- kui naisautoritele ja isegi eesti keel ei tõmba piiri sugude vahele. Hiljuti «Jüri Üdi klubist» lõkkele lahvatanud poleemika aga tõi ilmsiks miski, mis teravdas tähelepanu.
Kohalik loomavalitsus ja selle valimised
Aleksei Turovski
Loomariigi sotsiaalsete liikide seas valitakse juhte eelkõige nende karisma järgi. See mõiste tähendab siin võimet ja kirglikku soovi, et mitte öelda tahet, avaldada potentsiaalsele elektoraadile endast vaimustavat, kaasahaaravat, ülivõimsat muljet ja hoida seda muljet nii kaua ja nii kõrgel, kui suudad. Inimlikult öeldes on see võime väga veenvalt kiita iseennast, nii et kõik seda tajuvad, ja võimaluse korral pidevalt. Igatahes ei tohi karismaatiline liider mööda lasta ühtki võimalust meenutada valijaskonnale, kui äge, eesmärgi- ja enesekindel ning terve ja tugev, kiire ja terane ta on. Karismale toetuv valituks osutunud liider ei pruugi sugugi olla hea juht.
Kirjandus. Jürgen Rooste: Noored vihased naised
Martin Vabat: Eluterve punk? - Sveta Grigorjeva, «Kes kardab Sveta Grigorjevat?»
Mihkel Kunnus: Enter riimis rindade vahel. Paar tähelepanekut värskema luule asjus
Film. Peeter Sauter: Hea, et vaidlema ajab, „Free Range. Ballaad maailma heakskiitmisest” võib saada kultusfilmiks aastate pärast
Londoni festivalil nähtust, PÖFFile ja meie kinodele mõeldes, Joonas, filmijutt.blogspot.com
Jüri Laulik: Filmimaailm
Teadus. Agu Kivimägi: Ootamatus e-valimistel
Jüri Engelbrecht: Kes ees, see sees
Jaan Kalda: Reaalharidusest füüsiku pilgu läbi
Arhitektuur. Mart Kalm: Puust Eesti
Veronika Valk: Transpordi energiasääst peitub asustusstruktuuris, intervjuu Mari Jüssiga
Sotsiaalia. Kaarel Piirimäe: Kaugel totaalsusest, Anne Applebaum, «Raudne eesriie: 1945/1956»
Muusika. Urve Lippus: Veljo Tormise «Unustatud rahvad»
Kunst: Jaan Elken, 55. Veneetsia kunstibiennaali uued standardid - kas saab laiendada juba laiendatud kunsti piire?
Teater. Eero Epner: Brutaalne prints - märkmeid Taavi Eelmaa näitlejaolemise lepitavast otstarbest
Meedia. Mart Soidro: Neinar Seli avalikus valguses