Kodukootud ugripärane lugu eestlannast ja eestimaalannast, kes Nõukogude Eesti viljastavates tingimustes startinuna lõpuks Euroopasse jõuavad.
Nõukogude viljastavatest tingimustest Euroopasse
Raamatutäis lühijutte, mis üksteisega seotud ja tervikut moodustamas ehk rännak minevikust tänapäeva, kuivõrd nõukogude aja lõpuosa minevikuks pidada saab. Liigsetesse sügavustesse tekst ei tungi, pigem kirjeldab, kuidas toona elati ja oldi ning edasi liiguti ja siis taas elati ja oldi jne...
Kahtlemata leiab keskealiste põlvkond äratundmist, sest minimalistlikult on üritatud rääkida kõigest – lasteaiast, pioneeridest, koolist, malevast, Tartu tudengielust, EÜEst, taasvaba Eesti alguspäevist, esimestest väljamaakäikudest...
Ühel hetkel satuvad Hella ja Alla Euroopasse, tööle ametnikena, ning algab osa, mis ei paku enam tavainimesele äratundmist vaid uudsust. Just Euroopat ehk diplomaadivärki ja Brüsseli koridore, tsiviilametniku eluolu, NATO kabinette ja muud säärast võinuks raamatus rohkemgi olla, aga kas just sedavõrd lühidalt ja pinnapealselt, on iseasi. Teema on hea, kuid põhjalikkust ja sügavust napib.