Maimu Berg : no pasarán, K-kohuke!

Maimu Berg
, Tallinna linnavolikogu liige (SDE)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maimu Berg
Maimu Berg Foto: Peeter Langovits

Sügisõhus on järjekordsete valimiste eelset sinikollast rohelust. Vähemasti Tallinnas on kaks suurt, sinikollased reformarid ja rohelised keskerakondlased (roheline pealinn!),  taas selgitamas linnaelanikele, kes nüüd, peatsete valijatena, neile eriliselt meelde tulnud, oma eeliseid väga jõuliselt ja pealetükkivalt, nagu ikka.





Tallinnas kinnistus möödunud kohalike valimiste järel ühe partei ainuvõim ja linn astus seega tagasi omamoodi nõukaaega, kus mitte keegi ega mitte miski ei takistanud kujundamast oma nomenklatuuri. Kus mitte keegi ei löönud korruptantidele näppude pihta, sest kõik olid ju «omad». Niisamuti ei takistanud keegi endale võtmast kogu au iga tühisemagi saavutuse eest, mis normaalse linna arengus on lihtsalt endastmõistetavad ja oleksid teostunud tõenäoliselt ka mittekeskerakondliku võimu ajal.

Seda enam, et senine peamine tõmbenumber Tallinna vanalinn on ju paigas juba keskajast peale ning selle eest, kas see on hoolitsetud või hoolitsemata, ei muretse ainuüksi linn. Sest ammu suures osas erakätesse läinud vanalinnas saab linn parimal juhul omanikelt nõuda või nende südametunnistusele koputada.

Muidugi, täiesti võimetu linn siin ka ei ole – seda näitas keskerakondliku linnavalitsuse tehing Harju tänavaga, mis linnale tõi suurt rahalist kahju, seda enam, et nii praegune modernne ja tänapäevane haljasala – mis vanalinna aga kahjuks ei sobi –, kui ka talvine alakasutatud liuväli neelavad jätkuvalt maksumaksja raha.

Linna vaikival nõusolekul kerkis Vabaduse väljaku äärde Vabadussõja võidurist, mille seni nukrast käekäigust ajakirjandus aeg-ajalt ülevaateid annab. Kuid nii või teisiti – tegemist on Eestile olulise sambaga, meie esindusmonumendiga, mis asub meie riigi, mitte ainult ühe linna, peaväljaku ääres. Ja see seab kogu ümbrusele hoopis erilisi nõudmisi.

Hiljuti pidas linnavolikogu võitlust linnavalitsuse sooviga muuta praegune Harjumäe kõlakoda järjekordseks vorstiputkaks. Milline naabrus vabadusristile! Ja ega tegelikult sobi võidusambaga ka Harjumäe Toompea poolsel nõlval parkimiskohad sisse võtnud autoderivi.
Tallinn reklaamib ennast kultuuripealinnana 2011 ja reklaamiklipp jookseb Vabaduse väljaku ekraanidel. Muide, Turu linnavõimud said kultuuripealinna ettevalmistamisel «eurotegelastelt» tõrelda, et linnapildis ei ole näha kultuuripealinna reklaami.

Kõrvuti kultuuripealinna ja vanalinna võlusid reklaamivate pildiridadega jooksevad rohelisel põhjal tekstid, mis viitavad praeguse linnavõimu tublidusele. Suurest rohelisest lainest, mis Eesti vabariigi pealinna tänavad on enda alla matnud, ei tasu rääkidagi. Mis siis imestada, et oravaparteile on jäetud peamiselt vaid busside tagaküljed.

Ent Reformierakonna reklaame bussiselgadel nähes pole samuti põhjust tagasihoidlikkusest rääkida. Energiast pakatavad reformarid on keskerakondlikult laia joonega kaasa minemas. Ilmselt reklaamifirmade reeturlikkuse tõttu on võistlejad teineteise tegemistest aegsasti teada saanud ja mõlema erakonna poliitikud eelistavad esineda, nagu uuenenud AK uudisteankrud, toredate paarikestena.

Saladuseks jääb põhimõte, mille järgi paarid koostatud. Ent see lõbus «trend» annab kogu propagandale mingi lapsiku kõrvalmaigu, meenutades näiteks tuntud mängu «Me lähme rukist lõikama», kus igaüks otsib oma.

Tahaks, et pealinn säilitaks väärikuse ka valimiste-eelsel ajal. Kas ei leidu enam ühtegi arukat tegelast, kes suudaks meie parlamendi enamust veenda ellu kutsuma seadusi, mis meie pealinna ja tema elanikke vohavast enesekiitusest säästaks?

Nukker, kui praeguseks kõikidesse linna olulistesse struktuuridesse imbunud Keskerakond hakkab linnas ainuvõimu nautima ka tulevikus. See võib paratamatult viia veel suuremale varjatud korruptsioonivõimalusele, ülbusele, millega praegune linnapea ja volikogu esimees volikogu istungitel nagunii hiilgavad, ja võib süvendada ületamatuks lõhe Tallinna ja ülejäänud Eesti vahel. Aga eks keskerakondlikus pealinnas kõneldagi juba ka hoopis teisi keeli kui mujal Maarjamaal. No pasarán!

No pasarán! (e.k nad ei pääse läbi) oli Franco vastaste loosung Hispaania kodusõjas. Antifašistide lipukirjaks peetavat loosungit kasutab Keskerakond eelseisvatel valimistel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles