/nginx/o/2012/12/20/1494460t1he984.jpg)
/nginx/o/2012/10/14/1372326t1he475.jpg)
Igas kuus keskmiselt 2–2,5 miljonit eurot kahjumit tootev Estonian Air ootab Euroopast nõusolekut riigilt 8,3 miljoni euro suuruse päästeabi saamiseks. Firma rahavajadus ulatub hinnanguliselt kuni 70 miljoni euroni, mis on rohkem kui aastane riikliku ühistranspordi dotatsiooni eelarve.
Eesti maksumaksjale on Estonian Airi ülalpidamine äärmine luksus. Finantskoormast oleks võimalik vabaneda kergelt, laseme ettevõtte pankrotti. Lihtne, kuid ...
Tallinna lennuühendused peavad olema ülejäänud arenenud maailmaga vabas konkurentsis. Riigi osaluseta need aga ellu ei jää ja lennundusturg ei toimi nagu loodus, mis tühja kohta ei salli. Kui leedukate lennufirma paar aastat tagasi pankrotti läks, jäi Vilniuse lennujaam tühjaks vaid üürikeseks ajaks. Sama juhtus ka Ungaris. Nende riikide rahvaarv on Eestist mitu korda suurem. Tallinna lennujaam võib olla kui tubli tahes, napilt üle miljonilise turu tarbeks ei suuda ta aga piisavalt lendajaid meelitada.
Kui Estonian Air enam ei lenda, siis mõned liinid kindlasti taastuksid, aga sihtkohti, sobivaid lennuaegu jääks kindlasti vähemaks ja mis peamine, ahtamaks muutuks võimalus lennata hommikul vara teise linna ja õhtul koju tagasi. Seega tuleb ikkagi ise pingutada.
Euroopast kostvad signaalid päästeabi ei tõota. Päästeabita lõpetab Estonian Air kõikide liinide teenindamise.
Kui meil siiani pole olnud eriti vaja ELiga vastuollu minna, siis nüüd võib see aeg käes olla. EL kipub mõõtma kõiki riike ühe lauaga, soovimata arvestada riikide erisusi. Ansipi valitsusel oleks aeg selg sirgu ajada ja meie riigi huvide eest seista.
ELi eesmärk tekitada lennuturul vaba konkurents ehk «avatud taevas» näib esimesel hetkel aus. Samas käitub EL lennunduses kahepalgeliselt: täiesti vabalt lendavad odavlennufirmad, kes saavad riikidelt ja lennujaamadelt selgelt varjatud abi, mis on tekitanud ebaausa konkurentsi.
Kas pole variserlikkus pigistada vaba konkurentsi sildi all pisikesi riiklikke lennufirmasid, kellel on selge kohalik tähtsus?
Eesti on siiani olnud euroliidu esireas istuv kammitud juustega paipoiss, kes kõikvõimalikke suuniseid kohusetundlikult järgib. Samas ei karda paljud liikmesriigid minna ELi institutsioonidega tülli minna, käia kohut, vaielda. Selles pole midagi hirmsat, see on demokraatliku liidu normaalne osa.
Valitsus peab tegema kõik endast oleneva, et tagada lennuühendused Euroopaga. Ärgem siis peljakem oma huvide eest seista, seda nii vaidlustes Euroopa Komisjoni kui ka teistega.