Argo Ideon: juba otsustati

Argo Ideon
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Argo Ideon
Argo Ideon Foto: Pm

Nii sisutühje valimisi pole Eestis iseseisvuse taastamise järel veel kordagi toimunud. Kahjuks pean silmas eelseisvaid valimisi Euroopa Parlamenti.



Asi pole üldsegi selles, nagu oleks europarlament ise mingi ikalduv ja inimkauge koht. Oma puuduste juures on Euroopa Parlament ikkagi institutsioon, mis tagab siinse maailmajao rahvale otsese esindatuse ning ka teatava kontrolli maailma kõige suurema majandusühenduse bürokraatliku masinavärgi üle. Europarlament on ka võimas välispoliitiline tribüün, kus Eesti esindajad saavad maailma asjades oma sõna öelda.



Kuid Eesti suur­­erakondade kartellikokkulepe kinniste nimekirjade kohta taandab nende valimiste mõtte nullilähedaseks. Erinevalt 2004. aastast ei saa valija enam otsustada, kes poliitikutest meid reaalselt esindama läheb. Meil on etteantud nimestikud ning popimate nimekirjade tippudele kingitakse Brüsseli-pilet automaatselt.



Seda võib ju nimetada valikuks meeskondade vahel. Kuid sama hästi võib seda nimetada valikuks Brežnevi pakikeste vahel, mille abil – nagu paljud lugejad mäletavad – seoti nõukogudeaegses puhvetis kilo isuäratavaid viinereid punti teise kaubaga, mida ükski kass poleks vabatahtlikult ostnud.



Lisaks etteantud võitjaga pakikestele on letil veel üksikkandidaadid. Kuid enamikule neist, julgen arvata, ei ole valimistel algusest peale vähimaidki šansse ning nad pakuvad endale ja teistele üksnes võimalust veidi auru välja lasta.



Selle mängu nimi on demokraatia tagasikäik. Pea paarkümmend aastat pole Eestis enam olnud olukorda, kus valijaid oodatakse valimiskastide juurde, ent tulemus on sama hästi kui ette määratud. Jääb sügavalt arusaamatuks, miks peame midagi sellist kogema 2009. aastal? Odavam ja valutum oleks esindajad määrata kohe riigikogus, nagu see toimuski enne eelmisi valimisi.



Piiratud valikut kajastab ka erakondade käivitatud kampaania. Reformierakond kuulutab, et neil on kolm välisministrit. Väga kõva! Kuid meile ei anta võimalust öelda, kas saata Brüsselisse Ojuland, Paet või Lang. See otsus on rahva eest ette ära tehtud. Keskerakond näitab oma kampaanias tänaval stiilseid sisepoliitika loosungeid. Euroopa kontekstis ei saaks ju nad pakkuda mõtet, et Reformi ideed on prügikastis – europarlamendis esindab kumbagi üks ja sama Euroopa liberaalide rühm.



Põhjust valima minna on erakordselt vähe. Isegi europarlamendi enda loosungid «Hääletades olete otsustaja» ja «Ütle oma sõna» ei aita. Eestis võiks nende asemel kasutada «Sinu eest juba otsustati» ja «Vabandust, ma ei kuulnud».

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles