Kooliõpetajad on märganud, et üldjuhul ei tea lapsed eesti muinasjutte ei nimetada ega oska ka jutustada. Pole ka ime, kui raamatupoe lettidel seisab üks Punamütsike kõrvu teisega ja nende tagant vaatab välja kolmaski. Muu ilma muinasjuttude kitsamat sorti valik kipub domineerima. Jäädes igatsema pildirikkaid eesti muinasjuttude üksikväljaandeid, teeb siiski rõõmu ka kogumike (taas)avaldamine. Seda on võimalik teha mitmel moel – kas kloonida nostalgiapedaali vajutades esmatrükk või avaldada vana raamat uues, kaasaegses kuues.
Esimene meetod tagab selle, et vanaemadel, -isadel läheb nägu raamatupoes naerule ja rahakotirauad lahti ning kloonraamat jõuab kena kingitusena lapseni. Kuid igal ajastul on raamatutel eriline-erinev nägu. Teise meetodi trump peitub selles, et praegused lapsed saavad lugemislauale päris oma ja uuenäolise, samal ajal põlvkondi siduva kirjandusteose.
«Üle õue õunapuu» ilmus esimest korda aastal 1955. Sisu ja kujunduse poole pealt õnnestunud rahvaluulekogumik sai kohe laste lemmikraamatuks ja loeti sõna tõsises mõttes ära. Sellel oli oma aja kohta väga uhke, kolme kunstniku – F. Valdvere, J. Jenseni ja A. Viidalepa – tehtud kujundus. Raamatust leidis rikkalikult tollal moes olnud rahvuslikus stiilis ornamendiribasid, vinjette, päisliistusid, vahele veel värvipildilehti. Need hakkisid tekstiosa piltlikult öeldes nagu leivapätsi parajateks, hõlpsasti manustatavateks paladeks.
Koostajad Erna Normann ja Selma Lätt komponeerisid muinasjuttudest, rahvalauludest, kõnekäändudest, naljalugudest, mõistatustest ja vanasõnadest sisulise terviku, milles üks rahvaluule vorm täiendab teist ja lugemine sujub ladusalt teemalt teemale. Kui me loeme muinasjuttu tuulest, siis järgneb sellele mõni laul, mõistatus, vanasõna või hea ütlemine tuule kohta. Mets, loodusjõud, linnud-loomad ja inimene suure tervikpildi ühe osana seal kõrval moodustab kogumiku põhisisu. (Tosin aastat hiljem kasutasid samad koostajad väljaandes «Sada saarelehte, tuhat toomelehte» sama võtet, aga raamatu süngevõitu, mustvalge kujundus polnud väikesele lugejale nii apetiitne.)