Juho Kalberg: tahaks lõpuks ka midagi läbimõeldut

Vanaema: «Maša, kas sa pannkooki moosiga tahad?»
Maša: «Jaa, muidugi, pannikoogid on ju minu lemmikud!»
Vanaema: «Väga tore! Hallitusele ära pööra tähelepanu - see on öko ja eelmisel aastal tehtud koogid ei saagi värsked olla. Nii, et lõpeta see silmade pööritamine ja hakka juba närima, ise tahtsid.»

Nii võiks ühena paljudest võimalustest iseloomustada Tallinna linnavalitsuse ideed minna üle tasuta ühistranspordile. Kõik on justkui paigas - on asi, mida tahetakse, ja on, mida pakkuda, aga sisu ei ole. Õigemini see sisu on mäda, hallitanud, vana.

Küsimus ei ole isegi niivõrd vanades trollides või trammides, rääkimata bussidest, millistest paljud on lausa uued. Küsimus on vanas mõtteviisis, vanas transpordikorralduses, kuskil seal 25 aasta taguses ajas, kus liiklust oli vähem, masse liigutati kindlatel trajektooridel, magalatest tehastesse, selleks loodud kanalite kaudu.

Aeg on aga edasi läinud, tööstus kolinud või kinni pandud, inimesed kolinud, liikumissuunad muutunud - ainult ühistransport sõidab endiselt vanadel liinidel. Tõusnud on muidugi ka eratranspordi osakaal. Meeletult, ei mahu äragi enam.

Ja nii see mõtteviisi hallitanud olemus vaikselt välja tulema hakkabki.

Küsimus ei ole ju piletis - ega inimesed taha piletit või tasuta piletit. Küsimus on olemises ja liikumises, sedalaadi vajadustes.

Kas keegi oskab nimetada Tallinna kesklinna tihedama toimetustega aladel kvartaleid, kus on ruumi inimestele? Ma pean silmas mõnusat ruumi - näiteks sellist, kus on laiad jalakäijate alad, madala haljastuse ja pinkidega. Sellist, kus ei pea kartma, et laps auto rataste alla libiseb, ja kus autod sõidavad vaikselt. Või kesklinna tänavaid jalgrattateedega, kus ka tegelikult ellu jääb?

Minul esimese hooga eriti midagi silme ette ei tule. Tammsaare park mööndustega ehk, aga sinna pääsemiseks peab murdma üle ja läbi automasside.

Enamjaolt voogavad meil linnakeskuses närvilised magistraalid - mitmerealised, kogu ruum vaid autodele, ääres imekitsad ribad jalakäijaile.

Ühe sellise ääres, kõige magusamal võimalikul jalakäija- või jalgratturialal laiutab linnavalitsuse autode parkla. Selle sama linnavalitsuse, kes räägib rohelisest Tallinnast, autostumise vastasest võitlusest ja tasuta ühistranspordist kui võluvitsast. Miks ei võiks seal olla hoopis võimalus pingil hommikust ajalehte sirvivale linnapeale käe pihku pista ja tervise järele pärida?

Tänavatele on suurelt otsaette kirjutatud: «Jalakäija, hoia eemale, me tegeleme siin autode läbilaskvuse suurendamisega!» Bussid-trollid istuvad samuti ummikus. Ühistranspordist väljud otse porimülkasse.

Kas tasuta ühistransport parandaks olukorda?

On sel vahet, kas ühistransport on tasuta, doteeritud või puudub sootuks - kui ta ei suuda autokasutusele mõistlikku alternatiivi pakkuda? Kas tõesti on autostumise põhjus see, et inimesed on nii vaesed, et ei jaksa tasuda bussipileti eest ning ostavad seetõttu auto?

Mina kaldun arvama, et autoga saab lihtsalt kiiremini ja mugavamalt. Auto ei haise, ei kolise ja sul ei istu 7 inimest süles. Autos ei pritsita sind märjaks. Mugavus.

Tasuta ühistransport iseenesest ei vii sind sinna, kuhu vaja, vaid lihtsalt kuhugi, tasuta, ebamugavalt.

Kui autoga saab linna servast kesklinnani 70-90 km/h (ma tean, et see on eeskirjade vastane, aga tee on ju selliseks ehitatud), siis miks peaks keegi lagunenud trollis tasuta seisma?

Inimestel on liikumisvajadus ja igaüks valib selle rahuldamiseks praktilisima mooduse. Seni kuni jala käimine tänaval on tõrjutu rollis ning ühistranspordi seis nigel, on väga raske loota, et tasuta pilet autojuhte ühistransporti kasutama meelitab, nii nagu linn seda loodab.

Just nimelt loodab – mingit analüüsi tasuta ühistranspordi kavale ju tehtud pole.

Kindel, mis võib olukorda muuta, on muidugi kütuse hinnatõus, see päästaks linnavalitsuse ka ebamugavast kohustusest linnakeskkonda, sealhulgas liikumisvõimalusi, arendada – valikut liikujal ju poleks.

Parim, mitte odavaim

Aga võiks ka teisiti - ühistranspordi võiks muuta linna eelistatuimaks sõiduvahendiks sisult (no peale jalakäimist ja jalgrattasõitu loomulikult). Vähemalt üritada, suund seada...

Alustuseks võiks uurida, kuhu inimesed üldse liiguvad ja miks, kuidas nad võiks paremini liikuda. Et üldse teaks, millist liikumisvõimalust neile pakkuda.

Olemasolevat raha võiks kasutada kõigepealt ühistranspordi ja säästvate liikumisvõimaluste arendamiseks.

Küll me jõuame selle ühistranspordi vajadusel ka tasuta kasutatavaks muuta, kui aeg küps. Kuid praegu ei taha mitte seda vanaks läinud pannkooki, mida vanaema Mašale vägisi sisse söötis. Tahaks head, värsket, viimasel suvel tehtud moosiga. Kas või homme või ülehomme, kui täna ei saa.

Hääletama ma minna paraku ei saa – hääletuse ülesehitus: «Milline on teie jaatav vastus?» on alandav. Selmet spetsialistidel lasta asja analüüsida ja sisuline plaan koostada, korraldatakse palagan hinnaga 259 000 € (ca 4 miljonit krooni).

Juho Kalbergi vastused linnavalitsuse väidetele:

Paar märkust veel linnavalitsuse seletuste kohta millega põhjendatakse nimetatud plaani:

Väide 1: tasuta ühistransport vähendab autostumist Tallinnas.

Kalberg: kuidas nii, kui linnavalitsuse andmeil põhjustavad autostumise just väljastpoolt Tallinnat tööle käijad, kellele tasuta sõiduõigus ühistranspordis ju ei laiene?

Väide 2: piletitulu (20 miljonit eurot aastas) on tühine.

Kalberg: kas ikka on? Võrdluseks: 74 miljonit eurot on puudu menetletavas ühistranspordi 10-aastases arengukavas. 1400 keskmist palka saavat sõidukijuhti saaks palgata aastaks 20 miljoni euro eest. 80 liinibussi või 44 trollibussi või 6 trammi maksab ca 20 miljonit eurot (kuuldavasti kantakse lähiaastatel suur osa trollipargi veeremist maha ja raha uute jaoks puudub). Liinivõrgu optimeerimised, uuringud ja kavad maksavad veel kordades vähem.

* Ühistranspordi arengukava tööversioon on leitav www.tallinn.ee. Keskmine palk on võetud eelmise aasta lõpu statistikaameti andmepangast ja selle põhjal tuletatud kogukulu tööandjale. Sõidukite hinnad on tuletatud ajakirjanduses viimastel aastatel avaldatud andmete põhjal, suurendatud, et vastaksid umbes tänastele hindadele.

Väide 3: uue süsteemiga hoiame kokku mupo ja piletikontrolli pealt.

Kalberg: Ei hoia - neid, kellele tasuta sõiduõigus ei laiene, peab ju endiselt kontrollima.

Väide 4: tasuta ühistransport toimib Belgias Hasselti linnas.

Kalberg: Tallinna TV on valmistanud uhke promoklipi tasuta ühistranspordist Belgias, Tartu suuruses linnas Hasseltis. Tore, soovitan kõigil vaatajail pöörata erilist tähelepanu tasuta ühistransporti toetavale keskkonnale ning jalakäijate ja jalgratturite liikumisele. Võrreldes Tallinnaga on see nagu öö ja päev.

Hasselti ümberkujundamises elanikusõbralikuks oli tasuta ühistransport vaid üks osa tervikust. Nende kesklinn muudeti peamiselt jalakäijate ja jalgratturite alaks. Sarnase Tallinna vastu poleks minul midagi, ainus probleem, et ma ei näe mingit sellesuunalist tegevust. Tasuta ühistransport ise küll jalakäigu- või kergliiklusteid ei ehita. Väga palju suuremaid kasutatava tasuta ühistranspordiga linnu maailm ei tea ka.