Tartu Rajaleidja keskuse juhi ning Tartu kutsehariduskeskuse info-ja karjäärinõustamiskeskuse juhataja Martin Medari hinnangul karjäärinõustamissüsteem haridussektoris täna veel piisavalt tõhusalt ei toimi.
Medar: valesid valikuid tegev noor on oluline kulu riigile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimeste läbimõeldud õppimis- ja tööalaste otsuste tegemist toetab karjääriteenuste süsteem. Karjääriõpe, karjääriinfo vahendamine ning karjäärinõustamine aitavad kaasa sellele, et inimeste valikud on tehtud teadlikult ning tuginevad asjakohasele infole.
Eestis on karjääriteenuste kättesaadavuse parandamise eesmärgil kujundatud SA Innove Karjääriteenuste Arenduskeskuse eestvedamisel toimiv võrgustik. Igas maakonnas on olemas noortele suunatud karjääriteenuste eest vastutav keskus (kokku 17), mis vastutab ESF programmi «Karjääriteenuste süsteemi arendamine» elluviimise eest. Antud programmi elluviimine on hoogustanud teenuste arengut ning andnud olulise tõuke parendamise suunas.
Samas võib öelda, et karjäärinõustamissüsteem haridussektoris täna veel piisavalt tõhusalt ei toimi ning tegemist on pigem koordineerimisprobleemide ja rahastamatusega, mis tingib mõnevõrra juhusliku teenuste pakkumise erinevates maakondades.
Ühes maakonnas on teenuse pakkujaks noortekeskus, teises täiskasvanute gümnaasium, kolmandas infopunkt, neljandas osaühing, maavalitsus, ülikool või kutseõppeasutus või MTÜ.
Lisaks pakub karjäärinõustamisteenuseid sotsiaalministeerium oma haldusalasse kuuluvate Töötukassa maakondlike esinduste kaudu.
Et asjad paraneksid oleks vajalik leida riiklikul tasandil finantseerimisvõimalusi ühtse tervikliku karjääriteenuste süsteemi loomiseks, toetamiseks ja arendamiseks.
Kõige õnnetumas olukorras on nõustamiskeskused, kes saavad küll toetust ESF programmist «Karjääriteenuste süsteemi arendamine», aga see ei ole piisav, et tagada karjäärinõustajate jõudmine kooli mitte konveiermeetodit arvestades.
Teiseks väljakutseks on üldhariduskoolides karjääriõppe rakendamine, sest karjääriõppe korraldamine sõltub paljuski üldhariduskooli enda aktiivsusest.
Minu meelest on just karjäärinõustamissüsteemi loomise toetamine vastus küsimustele «Aga kuidas tagada parem kvaliteet, et õpilased ei läheks õppima valesid erialasid»?
Kui inimene teeb põhikooli või gümnaasiumi lõpetades valesid valikuid, õpib enda jaoks sobimatut eriala ülikoolis või kutseõppeasutuses, jätab pooleli kooli või venitab õpingutega, siis see on oluline kulu riigile.
Teiseks takistab see teistel noortel, kes ka sama eriala oleksid soovinud õppida, aga õppekoha puudumisel olid sunnitud tegema teise valiku, ligipääsu õppekohale.
Loomulikult mängib olulist rolli ka õpilaste enda pingutus ja õpisooritus. Aga karjäärinõustamisteenuste olulisus valede valikute ja õpilaste väljalangevuse ennetamisel aitab riigil oluliselt hariduskulutusi kokku hoida.
Kui rääkida üldhariduskoolidega tegelevate karjäärinõustajate koormusest, siis 2011.aastal on ühe karjäärispetsialisti kohta 10 000 õpilast.
Suurema koormusega piirkonnad on Tallinn, Tartu, Ida-Harju ja Ida-Viru, kus noorte arv ühe nõustaja kohta on kuni 20000 õpilast. Enamusel keskustest (10) jääb noorte arv spetsialisti kohta 6000-7000 vahele. Kõige väiksem arv on Hiiumaal (2715).
Erinevates nõustamiskeskustes töötas 2010. aastal kokku 26 karjääriinfo spetsialisti ja 33 karjäärinõustajat, seda on ilmselgelt liiga vähe.
Nõustamiskeskused vajavad parema kvaliteedi, individuaalsema lähenemise ja järjepidevuse tagamiseks juurde spetsialiste, samas puudub Eestis karjäärinõustajate tasemeõpe.
Keskuste esmaseks sihtgrupiks on noored vanuses kuni 26 eluaastat, millest suurema osa moodustavad üldhariduskoolid.
Uues riiklikus õppekavas on läbiva teemana «Elukestev õpe ja karjääri planeerimine» ning valikkursus «Karjääriõpetus», mille eesmärk on aidata õpilastel omandada teadmisi endast, õppimisvõimalustest, töömaailmast ja elukutsetest.
Tartu linna ja maakonna karjääri-koordinaatorite poolt läbiviidud uuringu kohaselt teevad pea 90 protsenti koordinaatoritest karjääri- tööd koolis vabatahtlikkuse alusel, mille tõttu ei teki järjepidevust ja kannatab karjääriõppe kvaliteet.
Koolides puuduvad enamasti ka valikkursuse läbiviimiseks karjäärikoordinaatroid.
Ühe võimalusena näen, et täiendavate ressursside suunamisel keskustesse on keskused võimelised pakkuma koolidele karjääriõppe valikkursusi.
Teise võimalusena tuleb koolidesse viia sisse karjäärikoordinaatori palgaline ametikoht, kelle ülesandeks on karjääriõppe läbiviimine.