Repliik: astume ettevaatlikult
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uudis, et Eesti on oma ökoloogilise jalajälje poolest Maailm Looduse Fondi tabelis esirinnas – maailmas lausa 9. kohal, pole asi, mille üle peaksime uhkust tundma.
Ökoloogiline jalajälg on muidugi üsna keerukas statistiline näitaja, mis üritab arvutada riigi või muu üksuse tegevuseks vajaliku loodusressursi kasutamist võrreldes sellega, kuidas maakera keskmiselt on võimeline neid taastootma. Kui vaadata konkreetse raporti kriteeriume, siis mängib siin suurt osa süsihappegaasi õhku paiskamine ehk siis see, et Eesti toodab suure osa energiast saastavast põlevkivist.
Energiaallikad on selles tabelis olulised, kuigi mitte ainsad faktorid – nii näiteks langes Soome koht kõvasti kui muudeti mõõtmismeetodit ehk siis tuumajaamade eest ei saanud põhjanaabrid enam ekstra trahvipunkte.
Eestil on säästlikumaks muutumisel kahtlemata pikk tee käia. Kuid riikide omavaheline võistlus keskkonnasõbralikkuse eest ei mängi üldises maailma loodusressursside ja õhu kvaliteedi küsimustes sugugi kõige tähtsamat rolli. Keskkond ulatub üle riigipiiride, pikemaajalised lahendused keskkonnahädade parandamiseks samuti.