Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Andrei Kuzitškini ülevaade Vene meediast: Eesti alandab Venemaad, aga Toom ülistab Putinit

23
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Andrei Kuzitškin | FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Venemaa ajakirjandus kirjutas augustis Eesti tänamatusest oma idanaabri ees,  jätkuvalt natsismilembusest Maarjamaal ja tuli ette ka seda, et vene marurahvuslane Vladimir Žirinovski nimetas tele-eetris siin elavaid NATO liitlasvägesid toetavaid kaasmaalasi reeturiteks, kirjutab arvamusportaali kolumnist Andrei Kuzitškin.

Venemaa püüab Balti riike majanduslikult lämmatada

Infoagentuur Polit.ru annab teada, et Leedu peaminister Saulius Skvernelis süüdistas 18. augustil Venemaad Balti riikide majanduslikus lämmatamises. Nii olla Skvernelis kommenteerinud Venemaa presidendi Vladimir Putini algatust suunata Valgevene kaubad ümber Venemaa Läänemere sadamatesse.

Leedu valitsusjuhi sõnul kujutab Venemaa liidri ettepanek katset lämmatada majanduslikult nii Leedut kui ka Lätit ja Eestit. Samuti on Skvernelis veendunud, et Putini ideest ei tõuse Valgevenele tulu. Venemaa pakkus nafta toimetamiseks Valgevene tehastest oma sadamatesse 50-protsendist soodustust, aga seni ei ole need siiski oma toodangut saatnud ei Ust-Luga ega Peterburi sadamasse, vaid ikkagi Balti riikidesse.

Mõnikord satuvad aga Vene riigi huvid vastuollu Venemaa riigiettevõtete huvidega.

Vaesuv Eesti sülitab Venemaale näkku

Infoagentuur Regnum kõneleb 3. augustil ilmunud materjalis pealkirjaga «Rosneft kasutab ära vaesuvat Eestit», et 2. augustil olla Rosnefti kodulehekülje tehingute sektsioonis räägitud ettevõtte kavatsusest suurendada transiiti Eesti kaudu 3,4 miljoni tonni masuudi ja vaakumgaasiõlini. Eesti teenib selle pealt umbes 9,6 miljonit eurot. Kava kohaselt tehakse plaan teoks enne 31. jaanuarit 2018.

Regnum tuletab seejuures meelde, et Nõukogude Liidu lagunemise järel langes Lätile, Leedule ja Eestile Nõukogude pärandina täiesti tasuta osaks sadamataristu. Tänu sellele ei olevatki Balti riikide majandus täielikult kokku varisenud.

Venemaa rahvamajanduse ja riigiteenistuse akadeemia loodepiirkonna instituudis töötav majandusdoktor Aleksei Balašov kinnitab, et «Venemaa Föderatsiooni riiklik poliitika vähendada kaubaveo mahtu Balti sadamate kaudu Venemaa enda sadamate kasuks ei ole muutunud, aga samamoodi ei ole muutunud kapitalistliku majanduse toimimise seaduspärasused, millest kirjutas omal ajal juba Karl Marx, täheldades, et 300-protsendise kasumi nimel on kapitalist valmis kelle tahes ära kägistama. Konkurentsi tingimustes tegutsevad Eesti sadamad on täna valmis pakkuma soodustust, mistõttu Rosneft valis lihtsalt välja endale õige tulusama pakkumise».

Sama teemat jätkab Sergei Artjomenko, kes kirjutab 4. augustil artiklis «Eesti sülg Venemaa näos», et «Rosneft sõna otseses mõttes päästis oma lepinguga russofoobse Eesti väljasureva transiiditeenuse igati ära teenitud nälja ja viletsuse käest. Ent meie suhetes Eestiga oli juba 2007. aasta ja barbaarne pronkssõduri äraviimine, oli Venemaa kodaniku tapmine ja sisuline keeldumine seda tapmist uurida. Olid peaminister Andrus Ansipi sõnad, kes nimetas 1944. aastal Tallinna vabastanud sõdureid joodikuteks ja marodöörideks. Olid Eesti presidendi Ilvese avaldused, et vene keel on okupantide keel. Olid Eesti kaitseministri avaldused, et Eesti valmistab sõja puhkemiseks Venemaaga ette partisanisalgad. Ja oli alles nüüd Eesti välisministri avaldus, et Venemaa on agressor, kes pidevalt ründab oma naabreid.»

Mees jätkas: «Eesti on üks juhtivaid jõude russofoobia metsikus laines ja riik, kes meeleldi pakub oma territooriumi Venemaa vastu suunatud NATO vägede paigutamiseks. Solvangud, provokatsioonid, sanktsioonide toetamine, avalik russofoobia – just see iseloomustab Eesti viimaste aastate poliitikat.»

«Kas tõesti elab Rosneft mingis paralleelmaailmas ega tea midagi Eesti poliitilisest kursist? Või on nälg viimse kui kopika kokkuriisumise järele tõesti nii tohutu, et suurim naftafirma on valmis sulgema silmad Eesti avalikule sülitamisele Venemaa suunas?» küsib Artjomenko. Ja vastab ka siis ise:

«Kuni me ei ole õppinud vastama solvangutele, austama meie isade mälestust, seisma venelaste õiguste eest, seni põlatakse meid ja pühitakse meie peal jalgu isegi sellistes riikides nagu Eesti. Meilt ollakse valmis vastu võtma raha, mille arvel ehitatakse üles natsionalistlik režiim ja siis sellesama raha eest solvatakse meid küüniliselt. Ilma eneseaustuseta – nii oli ja nii jääb, kuni välised ja sisemised šaakalid ei ole lõplikult Venemaad alla kugistanud.»

Eesti on minevikku ära eksinud ega leia teed tulevikku

Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi sõnad iseenda okupeerimise ohu kohta tekitasid Venemaa ajakirjanduses rohkelt kommentaare. Sel teemal kirjutas näiteks 22. augustil infoagentuur Lenta.ru. Loos tsiteeritakse president Kaljulaiu kõnet: «Vabaduste piiramine mis iganes püha idee nimel, olgu selleks puhas eestlus või parem toiduvalik – see on iseenda okupeerimise algus.»

Ent edasi toob loo autor igasuguse loogikata ära hoopis justiitsministri Urmas Reinsalu sõnad, kes omal ajal teatas, et «valitsus kavatseb nõuda hüvitust «Nõukogude okupatsiooni» aastate eest ja teha seda tihedas koostöös Läti ja Leeduga». Loos märgitakse, et «Balti vabariigid astusid Nõukogude Liidu koosseisu 1940. aasta suvel. Kõigis Balti riikides peetakse seda sündmust «Nõukogude okupatsiooni» alguseks.»

Minu kommentaar: nagu näha, ei ole loo autor suutnud mõista «iseenda okupeerimise» tähendust ning võrdsustab ühelt poolt sõjalise sissetungi ohu ja teiselt poolt demokraatia hävimise poliitiliste institutsioonide murenemise tõttu.

Infoagentuur Regnum kõneleb 25. augustil pealkirja «Eestis kukkus läbi katse võrdsustada fašism ja kommunism» all natsismi ja kommunismi ohvrite päeva puhul Tallinnas peetud rahvusvahelisest konverentsist. Artikkel annab teada:

«Tallinnas korraldatud Euroopa riikide justiitsministrite kohtumisel võeti vastu ühine otsus kommunismi kuritegude uurimise hädavajalikkuse kohta. Sealjuures algul nimetati konverentsi üleeuroopaliseks, aga näiteks Kreeka boikottis seda üritust avalikult. Eesti justiitsministrile Reinsalule saadetud kirjas kinnitas Kreeka justiitsminister Stavros Kontonis, et Kreeka rahvas ja valitsus ei saa vastu võtta kutset, milles kutsutakse võrdsustama kommunismi ja natsismi. Samal ajal avaldas riigikogu saadik Loone Kreeka ajakirjanduses tänukirja Kreeka justiitsministrile. Kirjas kinnitas Loone ministrile, et «Eesti ei ole natsiriik ja et ka siin, nagu ka kõikjal mujal, on natsid ja natsismipooldajad vähemus».»

Loone seisukohaga ei ole aga nõus Venemaa telekanal Pervõi, mis 9. augustil näitas saatelõiku Euroopa Parlamendi kavatsuse kohta võtta vastu otsus, millega mõistetakse hukka tõrvikurongkäigud, SSi veteranide marsid ja muud kahtlased ettevõtmised, mis Venemaa telekanali ajakirjanike sõnul on kujunenud Eestis ja Lätis iga-aastaseks.

Lõigu autorite sõnul «märgati Euroopa Parlamendis viimaks uskumatut, aga ilmselget: juba palju aastaid koguvad Baltikumis jõudu natsid. Näiteks Eestis toimub iga aasta 20. SS-diviisi veteranide kokkutulek. Nad osalesid karistusoperatsioonides. Tõotasid vabatahtlikult olla ustavad Hitlerile ja Natsi-Saksamaale. Teisi diviisi ei võetud. [...] Kõik see toimub segamatult, isegi Balti riikide võimude heakskiidul. Euroopa Parlamendi fraktsioon Euroopa Ühendatud Vasakpoolsed peab sellist olukorda vastuvõetamatuks. Saadikud valmistavad praegu ette otsusekavandit, milles nõutakse, et Brüssel mõistaks hukka üritused, mis propageerivad natsiideoloogiat, ning lisaks kehtestaks selle tõttu Balti riikide suhtes majanduslikud sanktsioonid.»

Infoagentuur Regnum jätkab Baltikumi rahvusliku alandamise teemat ja avaldab 15. augustil viitega Šveitsi saksakeelsele päevalehele Neue Zürcher Zeitung loo pealkirjaga «Baltikum arvati välja Euroopa eliitklubist».

Artiklis kirjutatakse: «Baltikum ei ole Põhja-Euroopa ega isegi mitte Euroopa, sest sealsel antisotsiaalsel ksenofoobsel ja natsionalistlikul arengumudelil ei ole midagi ühist tänapäeva Euroopaga, veel vähem Skandinaavia arengumudeliga. Varandusliku kihistumise poolest on Balti riigid Euroopa Liidus liidrite seas, seal isegi ei tehta katseid sissetulekuid võrdsustada ja solidaarsust saavutada ning taolist poliitikat nimetatakse lausa põlastavalt sotsialismi rudimendiks. Oma probleemide lahendamiseks peavad Läti ja Eesti püüdma kaasata ühiskondlikku ellu märkimisväärsel hulga venekeelset vähemust ja inimesi, kes siiamaani ei ole saanud või ei soovi saada kodanikuõigusi.»

Putin on jumalik president!

Euroopa Parlamendi saadik Yana Toom võttis järjekordselt osa telekanali Rossija 1 saatest «Pühapäevaõhtu Vladimir Solovjoviga». 13. augusti saates arutati traditsioonilises vaimus Venemaa ja NATO vastasseisu küsimust.

Oma esinemise algul nimetas Yana Toom Venemaa presidenti Vladimir Putinit «jumalikuks presidendiks», mis vapustas isegi saatejuhti Vladimir Solovjovi. Seejärel esitas Toom statistika, mille kohaselt 41 protsenti venelastest ja eestlastest arvab, et NATO vägede viibimine Eestis suurendab relvastatud konflikti ohtu.

Stuudios viibiv Venemaa Liberaaldemokraatliku Partei juht Vladimir Žirinovski hakkas kohe karjuma, et ülejäänud venelased, kes toetavad NATO liitlasvägede viibimist Eestis, on reeturid, kes on valmis end maha müüma kellele tahes. Toom, kes ilmselt ei kuulnud õigesti mehe sõnu, ütles selle peale: «Täiesti õige!».

Läheneva tarkusepäeva anekdoodid

Kooliarst küsib läbivaatuse ajal esimese klassi õpilaselt: «Kas kõrvade või nina osas on mingeid kaebusi?» – «Jah, on. Nad jäävad ette, kui ma kampsunit selga tõmban.»

Kõige aeglasemalt liigub maailmas hääl. See, mida ema räägib sulle 16-aastaselt, jõuab kohale alles 40-aastaselt.

Üks õpetaja ütleb teisele: «Ikka täiesti võimatu on töötada. Õpetaja kardab direktorit. Direktor kardab kohalikku kooliinspektorit. Inspektor kardab ministeeriumi kontrolli. Minister kardab lapsevanemaid. Vanemad kardavad lapsi. Ja ainult lapsed ei karda kedagi ...»

Soovin kõigile juba ette õnne läheneva tarkusepäeva puhul! Kallid lapsed ja õpetajad! Ärge segage üksteisel õppida! Nii arvan ja teisiti ma ei saa.

Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane


Andrei Kuzitškin on endine Venemaa riigiametnik, kellele on Eestis antud poliitiline varjupaik. Ta töötas kümme aastat Tomski oblasti valitsuses kommunikatsioonijuhina ning hiljem kuus aastat kultuuriameti juhatajana. Tal on magistrikraad bioloogias ja rahvusvahelistes suhetes. Praegu töötab ta vene keele õpetajana.

Tagasi üles