Ely Culbertson on bridzhimängijate ebajumal. Mitte meil üksi, vaid kogu maailmas. Kümme miljonit ameeriklast harrastab tema kontrakt-bridzhi. Viieteistkümne aastaga on see fantastiline mees võlunud välja pakist mängukaartidest hulk dollarimiljoneid.
Postimees 1936. aastal: bridzhikuninga kuulsuse ja rikkuse salavõti
20. juuni 2017, 23:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tema aastast sissetulekut hinnatakse 500 000 dollarile, s.o. umbes kahele miljonile kroonile, mille ta kokku kraabib sama ükskõiksusega nagu Monte Carlo krupjee. Nüüd on mõne ameerika ajakirja artikli põhjal võimalik heita pilku selle edu telgitagustesse, milline peaks jahutama ka meie bridzhihaigeid.
Selle suurmeistri võidukäigus on kahtlane ainult üks asjaolu: Culbertsoni kuulsus on rajatud eeldusele, nagu oleks Ely maailma parim bridzhimängija. Sellist tagajärge pole ta aga kunagi saavutanud. Isegi Ameerika Ühendriikides ei kuulu ta esimese kümne hulka. Miks lähevad tema bridzhiraamatud kakskümmend korda paremini kui ükski teine teos bridzhi üle? See tuleb kõik ennenägemata reklaamioskusest, mis koguni Ameerikas ebatavaline. /…/
Oma meetodite kohta kirjutab ta kusagil: «Olen loonud suurima kuulutamise ja kirjastamise käitise maailmas. Olen müünud bridzhi, rakendades selleks sugu- ja hirmu instinkti. Algul pöördusin naiste poole, koputades nende alaväärtuse tundele. Bridzh andis neile võimaluse vaimselt jõuda oma abikaasadega ühele tasemele. Siis töötasin abikaasa hirmu instinktil. Meie tegime otse naeruväärseks isikuid, kes ei osanud mängida bridzhi, nagu oleksid nad vanamoelised ja rumalad. Lõpeks piitsutasime üles ka nende mõlema mängukire.»
21.06.1936