Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Juhtkiri: Savisaare mõttetu pank

9
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Ühistupanga asutamine | FOTO: Liis Treimann

Kas Eesti Ühistupank on altruistlik algatus noorte perede ja Eesti ettevõtjate huvides? Või võitleb «monstrumpankadega», tuues värskeid tuuli ja tekitades konkurentsi Eesti kontsentreerunud pangatusturule? Kogu selle ülluse taga pesitseb paraku Tallinnas ainuvõimu omava Keskerakonna poliitiline tegevus. Sellega saab ka vastuse küsimus, kellele ja milleks seda panka üldse vaja on.

Enne Keskerakonna valitsusse minekut esitasid Tallinna poliitilise hegemoonia esindajad iseäranis pealinna rahastatavates meediakanalites retoorikat, mis meenutas kangesti Nõukogude Liidu väljaannete sõnumeid roiskuvast läänest. Avalikku ruumi jõudsid sõnumid ahnetest välisinvestoritest ja röövkapitalismist. Just sellele pinnasele külvati ka Eesti Ühistupanga seeme.

Kõnekas paradoks oli see, et Ühistupanga nõukogu liikmeks nimetati Jüri Mõis, kelle eesmärk ongi olnud panga loomist takistada. Nüüd visati Mõis viimaks nõukogust välja. Aprillis peatas finantsinspektsioon Ühistupanga tegevusloa taotluse läbivaatamise. Põhjus olevat tehniline, väidavad panga loojad. Samas pole niisuguse asutuse järele tegelikult mingit majanduslikku ega sotsiaalmajanduslikku vajadust.

Tallinn asutas linnapoe, mis pidi tooma ketipoodidele vastukaaluks odavad kaubad, ning rahastab linnameediat, kus kodanike informeerimise sildi all tehakse parteipropagandat ja «tasakaalustatakse ajakirjandust». Eestis on jaekaubanduse turul tihe konkurents, Eesti on Piirideta Reporterite koostatava ajakirjandusvabaduse edetabeli järgi maailmas 12. kohal. Tõsi, pangandusturul on Swedbanki, SEB ja Nordea käes umbes 80 protsenti turust, kuid kliendil teenuste vahel valikut on, turul leidub peale pankade kiirlaenuettevõtteid ja hoiu-laenuühistuid. Ometi arendatakse panka nagu muidki linnaasju innukalt maksumaksja raha mängu pannes.

Tallinna võimule ei meeldi vabaturg. Kõiksugu otsepakkumised võimaldavad aga läbipaistatuid skeeme ning muidugi vastandumist poliitilisel tasandil. Hiljuti sai koledaid silte vabaturg prügimajanduses. Praeguseks on üks peamisi vabaturuga hirmutajaid, abilinnapea Arvo Sarapuu kuriteos kahtlustatavana ametist priiks saanud.

Üks oluline muutus on muidugi toimunud. Alles see oli, kui kõiges, mida Tallinnas teha taheti, oli süüdi alatult vastu töötav riik. «Mis te arvate, kes helistas Äriregistrisse, et ei registreeritaks Tallinna linna loodud Eesti Ühistupanka? Räägitakse, et IRLi justiitsminister Urmas Reinsalu olevat andnud selleks isiklikult korralduse,» ütles Edgar Savisaar, Keskerakonna toonane esimees, mullu 16. märtsil Tallinna infolehes Pealinn.

Millegipärast (huvitav, miks?) ei kuule me enam midagi seesugust. Kui asi Eesti riigis oleks nii mäda, piisaks ju ühest peaminister Jüri Ratase telefonikõnest.

Tagasi üles