Eesti on praeguses keerulises olukorras otsustanud rääkida Türgiga, mitte Türgist, kirjutab Eesti suursaadik Ankaras Marin Mõttus. Ta kirjeldab Eesti ja Türgi suhete tausta ja praegust seisu ning väidab, et kahe riigi tipptasemel kohtumistel ei tegeleta keerutamisega.
Tellijale
Suursaadik Marin Mõttus: Türgist, pikemalt kui päevauudis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1935. aastal avas 12-aastane Türgi Vabariik saatkonna 17-aastase Eesti Vabariigi pealinnas Tallinnas. Välissaatkondi oli toonases Eestis ainult üheksa ja küllap lisas värske Türgi saadik Nuri Batu Tallinna diplomaatilisele korpusele värvi. «Ta on tänapäeva türklase prototüüp – suur eurooplane ja veel parem türklane,» kirjutas uuest saadikust Uudisleht septembris 1935. Eestit ees ootavatest karmidest aegadest ei osanud tollal veel keegi mõelda, kuid huvitav oleks teada Türgi toonase presidendi Mustafa Kemal Atatürgi kaalutlusi saatkonna avamisel nii kauges Põhjamaa linnas. Omajagu visionääri temas kahtlemata oli... Igatahes oli Türgi üks neid riike, mis ei tunnustanud kunagi Nõukogude okupatsiooni Eestis.