Eesti kui e-riigi märksõnadeks hakkavad saama ammuste edulugudega vastu rindu tagumine, piinlik ülbitsemine maailma suurtegijate kallal, selgesilmse nägemuse puudumine ja selle kõige taustal veel nakkuslik kriitikatalumatus.
Aivar Pau: õhk välja e-riigi radikast!
2. september 2016, 10:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaatleme nelja näitajat: elanike digitaalne kaasatus riigi arengusse, internetiühenduste tase, pakutavate digiteenuste hulk ning start-up-valdkonna ja innovatsiooni areng.
Euroopa Komisjoni värskeima analüüsi järgi paikneb Eesti internetiühenduste tasemelt 28 liikmesriigi seas 16. kohal. Aastane kukkumine kolm kohta. Püsiühenduste kättesaadavuse poolest oleme tagant kolmandad. Eestlased armastavat mobiilsidet – huvitav, miks? Riigil pole mingit kaugelevaatavat plaani, kuidas loodavast põhivõrgust internet lõppkasutajateni viia. Kui hakkad mingisugustki plaani või strateegiadokumenti küsima, siis saad isiklikul tasandil avaliku vigisemise osaliseks. Ei ole uhke tunne. «Häbi on,» tunnistas ka eestlasest digivolinik.
Keda usaldada rohkem, kas meie riigialama kiidulaulu või komisjoni raportit?
E-riik ja elanike kaasatus. «Tulemus oli kohutav, mis te tegite,» saatis mais Jaapanile ID-kaardi teemalise avaliku tervituse üks kõrge Eesti IT-ametnik. «Te ei saa iial infoühiskonnaks, kui ei võta kasutusele meiega sarnast isikukoodi,» läksid soojad sõnad teele Londoni poole.
«E-riigi, e-ühiskonna mõistes oleme absoluutne esimene!» jäädakse seejuures «tagasihoidlikuks» kodumaalaste ees endist rääkides. Häbiväärne, madal, valelik, rullnoklik.
ÜRO uuringu järgi on Eesti elanike kaasatuselt digikanalite kaudu maailmas 22. kohal, tagapool siunatud maailma liidritest Ühendkuningriigist ja Jaapanist, aga ka säravatest digiriikidest, nagu Montenegro, Maroko ja Iisrael. Eesti e-riigi üldine tase ei maandanud meid taas mitte esimeseks, vaid hoopis 13. kohale.
Keda usaldada rohkem, kas ikka Eesti riigialama ülbet kiidulaulu või ÜRO uuringutulemusi?
Tõsi, on vähemalt üks alamnähtus, mille üle võime uhked olla: riigiasutuste e-teenuste seotus x-tee kaudu ehk tavakodanikule riigiportaal eesti.ee. Kõrgele kohale ei ole meid seejuures viinud mitte ainult selle kasutajate ja pakutavate teenuste hulk, vaid vormide eeltäidetus ja võimalus paljusid elusündmusi täies ulatuses elektrooniliselt registreerida. Well done! Samas kasutas ID-kaardi elektroonilisi võimalusi mullu vaid 47 protsenti inimestest ning 11 protsenti ei kasuta internetti üldse.
Start-up-kogukonnal läheb selle kõige kõrval päris hästi. Kamba peale saadakse sada miljonit investeeringuid aastas, uusi ideid sünnib aastas sadu, kuid kogu valdkond on üsna killustunud, vaevleb varase faasi rahastuse ja teaduspõhisuse puudumise käes.
Eesti riigi enda start-up-e-residentsus on veel ikka liiga noor hinnangute andmiseks: 10 miljonist residendist on veel 9,987 miljonit puudu ja seadused vajavad kiiret järeletulemist, et sellega tõesti midagi peale oleks hakata.