Sirje Pärismaa: kuidas vaimustus õpilaste IT-oskustest asendus hämmeldusega kehva eesti keelt kuuldes (8)

Sirje Pärismaa
, Õpetajate Leht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Mind on ikka vaimustanud õpilaste igat masti isetegemised. Mõnel kontserdil või etendusel olen pisaraidki poetanud. Näiteks Tartu Tamme kooli võimsa «Mowgli» järel, mille tegemisse oli kaasatud üle poole tuhande õpilase, kirjutab Õpetajate Lehe toimetaja Sirje Pärismaa.

Äsja sattusin vaimustusse Mart Reiniku kooli olümpiamängudest, milleks enam kui 800 õpilast valmistus terve poolaasta. Ja mis eriti tore – ihu ja hingega lõid kampa ka vanemad. Europrojekti käigus sündinud vanematekogu ilmutab järjest suuremat soovi koolielus mitte ainult kaasa rääkida, vaid ka kaasa lüüa.

Vaimustuses olin hiljaaegu ka ühe üleriigilise õpilasvõistluse finaali jälgides. Õpilased olid mängleva kergusega omandanud programmeerimiskeele ja teinud animatsioone, mis ei jää alla proffide omadele. Nende etteasted olid südamlikud ja isamaalised.

Aga mu vaimustus asendus hämmeldusega, kuuldes õpilaste kehva eesti keelt. Finalistid tulid rahva ette ja tegid suuri ponnistusi, lugedes eestikeelseid tööde tutvustusi oma nutiseadmest maha. Õpetajate nimel sõna võtnud pedagoog lausus publikule, et loodetavasti pole kellelgi midagi selle vastu, kui ta räägib vene keeles.

Olnuks seltskond pärit Ida-Virumaalt, saanuks keeleoskamatust vabandada vähese praktikaga. Kuid riigikeelega kimpus olijad pärinesid Tallinnast, enamik ühest koolist. Mõtlesin, mismoodi nad kord gümnaasiumis hakkama saavad.

Kooli kodulehe eestikeelsest variandist justkui Google’i tõlget lugedes tekkis kahtlus, kas keegi seal üldse riigikeelt oskab. Kodulehelt sain teada, et «inglise keele õppimine valikainena 2-st klassist tagab eduka õppimise põhikoolis ja gümnaasiumis ning on edaspidiseks kohanemiseks kaasaegses ühiskonnas». Aga ka seda, et lütseumis omandatakse majanduse põhimõisteid, haldus- ja õigusaluseid, saksa ja prantsuse keelt. Eesti keele õppimisest mitte sõnagi!

Google’i abil sain aimu sellestki, et nimetatud õppeasutuses on direktoril ja õpetajail olnud probleeme riigikeele oskusega.

«Inimene omandab võõrkeelt efektiivselt puberteedini,» ütles intervjuus Õpetajate Lehele Jõhvi riigigümnaasiumi direktor Tarmo Valgepea. Ta on hämmastunud, et vähesed vene põhikoolilõpetajaist on suutelised 60 protsenti eesti keeles õppima.

Aga Valgepea ütles sedagi: «Midagi on väga mäda ja see jätkub, ma pole näinud, et olukorra muutmiseks midagi tehtaks. Selles pole süüdi laps ega vanem, küsimus on süsteemis.»

Küllap seegi, kui Eestimaa kooliõpetaja meiliaadress pole ee-, vaid ru-lõpuline.

Kommentaarid (8)
Copy
Tagasi üles