Peep Pahv: totter süsteem tuleb kaotada

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
16. jaanuar 2016 09:21
Postimehe sporditoimetuse juht Peep Pahv | FOTO: Andres Haabu

Peep Pahv kirjutab Eesti Olümpiakomitee ümber lõõmavatest kirgedest ja leiab, et aeg on põhjalikeks muutusteks.

Eesti Olümpiakomitee seis on sandimast sandim – president oli sunnitud korruptsioonis süüdimõistmise tõttu tagasi astuma, asepresident on seotud dopingukahtlusega ning kogu täitevkomiteed süüdistatakse poliitraha jagamisel ebaloogiliste eelistuste tegemises.

Kas aprilli keskel valitavast uuest presidendist saab messias, kes suudab Eesti spordi päästa? Raske on vaielda vastu endise tippsportlase ja treeneri Jaak Salumetsa öeldule, et presidendivahetus iseenesest ei muuda midagi, muutuma peab kogu spordi rahastamise süsteem. Asjad peavad muutuma selgemaks!

EOK täitevkomitee kinnitas neljapäeval poliitraha jaotuse 1,2 miljoni ulatuses. Asjast kaugel olevate inimeste jaoks oli selles palju küsitavusi, lõhkeainet püüdis lõkkesse sokutada ka tõsteliidu president Jaan Talts, kes lihtsameelset mängides püstitas küsimuse, miks tema juhitav alaliit midagi ei saanud.

Küsimus on õigustatud, kuid vale on pöörata teravikku EOK täitevkomitee liikmete suunas. Vaatamata mõnede hämavate poliitikute vastupidist väitvale udujutule on teada, et olümpiakomiteele eraldatud summaga käib kaasas ka kindel jaotuskava. Niinimetatud katuseraha on ju mõeldud riigikogu liikmetele oma parema äranägemise järgi jagamiseks ning sellest saavad osa need, kes on suutnud teha poliitikute juures head lobitööd. Need, kes raha ei saanud, ei käinud ilmselt seda poliitikute käest küsimas või tegid seda halvasti.

Katuseraha-süsteem on mõistagi totter ning vajaks võimalikult kiiresti kaotamist. Raha jagades saavad poliitikud tegeleda sisuliselt mõjuvõimuga kauplemisega. Spordi tegelikud vajadused jäävad tagaplaanile ning vahendeid eraldatakse selle järgi, kas alaliidu president on parteide tagatubades oma mees.

Loogilist seletust pole ka sellele, miks poliitraha liigub läbi olümpiakomitee ning seejuures etendatakse täitevkomitee koosolekul eraldatud summade kinnitamise tragikoomilist etendust. Justkui poleks EOK täitevkomitee muidu lugupeetud liikmetel muud teha kui marioneti kombel kätt tõsta. Kui üks või teine poliitik eraldaks raha otse alaliidule või spordiklubile, oleks asi pisut selgem. Õiglusest ei saa aga siis rääkida.

Tõenäoliselt pole poliitikud valmis katuseraha jagades «heategija» rollist loobuma, küll võiks aga jõuda kokkuleppeni, et raha eraldataksegi EOK-le ning seal otsustatakse juba edasi, kes ja kui palju lisatoetust saab. Pole põhjust kahelda, et EOK töötajad on selle teema puhul poliitikutest kompetentsemad, ning ei pea olema nõid Nastja ennustamaks, et sellisel juhul saab jaotuste tabel olema hoopis teistsugune.

Kuid seegi on poolik lahendus. Aprillis ametisse asuva presidendi peamine ülesanne on jõuda selleni, et raha liikumine Eesti sporti oleks konkreetne – ei mingeid poliitikute mänge, vaid pikaks ajaks oleks selgelt paigas, kui suur summa riigi poolt sporti tuleb.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL