Ergo Hanni: Lõuna- ja Põhja-Eesti tuleb neljarealise maanteega ühendada

Ergo Hanni Foto: Erakogu

IRL noorte aseesimees Ergo Hanni kirjutab, et ei nõustu majandus-ja taristuminister Kristen Michali väljaütlemisega, mille kohaselt pole vaja põhimaanteid neljarealiseks ehitada, sest see võib tulevikus probleemiks osutuda.

Kristen Michal ütles möödunud nädalal parlamendi ees arupärimisele vastates, et kui projekteerimisnormid ei nõua, siis pole ka vaja põhimaanteid Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Narva neljarealiseks ehitada. Suurim on liiklussagedus Tallinna-Tartu maanteel – 8000 autot ööpäevas. Norm näeb ette 10 000.

Selline mõtteviis viib varem või hiljem tulekahju kustutamisele. Vaja oleks tulekahju ennetada. Ministri esitatud mugavusloogika järgi ei peaks nohu ravima, vaid tegeleda tuleb probleemiga siis, kui on kopsupõletik käes. See on lühinägelik.

Majanduslik kasu

Suurte infrastruktuuriobjektide väljaehitamine või mitteväljaehitamine ei ole projekteerimisnormides näpuga järje ajamine, vaid poliitiline otsus. Seda enam, et Tartu-Tallinna maantee väljaehitamine annab positiivse tõuke majandusele ja loob töökohti.

Neljarealine põhimagistraal muudab majandust efektiivsemaks – sujuvast ja kiirest teest säästetav aeg ning inimelud on võimalik reaalselt sisemajanduse kogutoodangu protsendiks arvutada. Lisaks veel vaimuenergia, mis hoitakse kokku neljarealisel sujuvat sõitu võimaldaval maanteel võrreldes praeguse närvide mänguga.

Aga märkimisväärne hulk töökohti tekib ka teedeehituses ja seda toetavates tegevustes. Tee-ehituse raha jõuab inimeste palkade ja paljuski kodumaise tooraine kaudu samuti Eesti majandusse tagasi ja teeb Eesti inimesed rikkamaks.

Tegelikult on siin muna ja kana küsimus. Minister viitas projekteerimisnormidele, mis on valitsuse enda määrata. Maantee planeerimisel tuleb arvestada, et tee on omal kohal ka 10, 25 ja 50 aasta pärast, kui autode hulk on teine.

Laen?

Kust leida raha? Riikidele antakse praegu väga madala intressiga laenu. Lisaks on tänu rahatrükile ette näha inflatsiooni, mis alandab tagasimaksete väärtust veelgi. Majandust efektiivsemaks muutvate taristuobjektide valmisehitamiseks laenu võtmine ei ole Kreeka tegemine. Tegelikult suurendaks see Eesti praegu Euroopa Liidus konkurentsitult madalaimat laenukoormust vaid õige pisut.

Monotoonne korrutamine «paberituli ja laenuleib, need ei kesta kaua» ei ole majanduspoliitika, vaid populism. Küsimus on, kas hoida kinni loosungitest või teha tulevikku vaatavaid otsuseid, mis elavdavad majandust ja teevad Eesti inimesi rikkamaks.

Vabariigi presidendi öeldud «tee, mis tõi meid siia, meid enam edasi vii» hakkab paljudel juba ära ununema. Aga ei tohiks. Ühe protsendi kaupa tulumaksu alandamine meid enam edasi ei vii. Vaja on murrangut. Riigi peamagistraali neljarealiseks ehitamine oleks hea algus.