Juhtkiri: Soome saab peaministriks toreda mehe

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Urmas Nemvalts

Peaasi, et keegi võidaks ja teeks valitsuse – need Soome ärimehe sõnad iseloomustavad hästi senise väga kirju ja seetõttu üpris otsustusvõimetu koalitsiooni tekitatud frustratsiooni. Soomlased valisid eile endale uue parlamendi. Selge võitja, nagu ennustasid ka arvamusküsitlused, on Suomen Keskusta uue liidri Juha Sipilä juhtimisel.

Paistab, et rahul võiks olla ka tsiteeritud ettevõtja, sest lisaks kindlale võitjale on olemas hulk teoreetilisi võimalusi moodustada Soome 200-kohalises parlamendis kuuest väiksema arvu osalistega enamuskoalitsioon. Kui näiteks eelmisel korral ajas selgema enamuskoalitsiooni plaani uppi see, et Põlissoomlaste liidrilt Timo Soinilt nõuti sisuliselt loobumist ühest tema kesksest valimiste teemast, siis seekord pole Kreeka abistamise küsimused Soome sisepoliitikat segamas.

Erinevalt näiteks Rootsist, kus erakonnad on üsna kindlates blokkides, pole Soomes kombeks enne valimisi kuulutada, kellega koos valitsusse minnakse. Seepärast on loomulik, et õhkkond vahetult pärast valimisi on spekulatsioonidest tiine, ent pall on selgelt valimised võitnud Juha Sipilä käes ning just tema ja ta erakond valivad, kellega läbirääkimisi alustada ja lõpuks uus valitsus teha.

Nende valimiste selge peateema on Soomes olnud majandus. Majanduse väljavaated tõepoolest hirmutavad Soome valijaid. 2008. aastal alanud kriisist tuli Soome läbi ühe tugevama maana Euroopas. Küllap just see uinutas soomlasi ning eelmistel valimistel vaidlesid nad vaata et rohkemgi Kreeka kui oma riigi probleemide üle. Nüüdseks on hõimuvelledele valusalt kohale jõudnud, kui väga on vaja teha reforme, et turgutada oma maa majandusstruktuuri.

Meid Eestis huvitab hõimuvellede hea käekäik ka lihtsalt sõprusest, ent kaks teemat on küllap praegu ihule lähemal kui ülejäänud: majandus ning välis- ja kaitsepoliitika.

Kes on Soome tõenäoline järgmine peaminister Juha Sipilä ja millised seisukohad tal neis asjus on? Peamine tunnus paistab olevat, et ka soomlased ise teavad temast vähe peale selle, et tegu tundub olevat toreda mehega. Kirjanik Jari Tervo kirjutas nädal tagasi, et on kohtunud Juha Sipiläga ühel korral. «See juhtus Tamperes taksojärjekorras. Mees jättis meeldiva mulje. Sama mulje on suuremal osal soomlastest, ehkki nad on kohtunud Sipiläga veel harvemini kui mina.»

Erakonna juhina on ta kahtlemata toonud Keskustale uut hingamist ja optimismi rahvale: konkurentsivõime taastamine on majanduspoliitika siht. Välis- ja kaitsepoliitikas tal seniste ütluste põhjal selgelt jälgitavat liini õigupoolest pole. Samas valitseb Soomes neis asjus ajalooliselt tugev konsensuskultuur ning on ka võimalik, et presidendist saab välispoliitikas olulisem mängija kui seni.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles