Keemiaga läbi öö. Diskreetselt ja võluvalt

Jaan Martinson
, spordiajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Raamat

Täiesti hämmastav, kuidas raamat keemiast – keemiast! – võib köita nii, et jäädki lugema. Öötundideni. Haridusministeerium teeks suure vea, kui Onu Bellalt keemiaõpikut ei telliks, sest sellega saaks õppeprogrammis vähendada ka eesti keele tundide mahtu – sedavõrd ilusas keeles on raamat kirjutet.

Keemia omandamine koolis ja ülikoolis oli võitlus iseendaga, sest õpikud ja õpetajad oskasid aine harukordselt igavaks muuta. Kui just pauku ei tehtud või midagi põlema ei pandud. Moolid ja aatommassid ja valemid, mis tundusid ebaloogilised... Paraku tuli neist kuidagiviisi läbi murda.

Ja siis, veerandsada aastat hiljem, surutakse sulle pihku keemiaraamat. Nojah, mõtled, ja surud selle läbilugemata teoste virna alla. Ühel ilusal õhtul, mingil arusaamatul põhjusel, sikutad teose keemia diskreetsusest kuhjast välja, et uuriks pisut. Lööd lahti kolmanda peatüki – Lahuste valmistamine olmes – ja loed, ja loed, ja loed, ja jäädki lugema, kuni kell on juba paar tundi üle kesköö. Hämmastav!

Raamatul pole selget piiri ega ülesehitust, on teineteisega mittehaakuvad peatükid, mille ühine nimateja oleks: uitmõtteid keemiast. Aga selgust saab ja teadmisi kah. Ning üht-teist meenub kooliajast, benseeni mutter näiteks, ja reaktsioonide valemid, kuidas aine molekule liidab ja ära annab, või midagi sinnakanti.

Olgu siinkohal esitatud peatükkide pealkirjad.

Looduslike keemiliste elementide levik ja avastamise dünaamika.

Kollektsioonist, mida ei saa lõputult täiendada.

Lahuste valmistamine olmes.

Disperssete süsteemide maailm.

Toidurasvadest keemiku pilgu läbi.

Hoiatus sigaretipakil.

Õpime puskarit tegema.

Põgus rännak värvide maailma.

Tekstiilimaterjalide värvimise üldised alused.

Pürotehnika ühe tahu algõpe.

No mida saab huvitavat peituda riidevärvimises? Aga peitub, kui sellest põnevalt kirjutada. Ning puskariajamise õpetus on omaette väärtus.

Ent sama kõva sõna, kui raamatu tekst, on ka autori kirjakeel – ilus, isepärane, eestimaine. Oleks keemiaõpikudki sarnaselt kirjutet...

Muide, kirjastuse kodulehel on kirjas, et «Keemia diskreetne võlu» on läbi müüdud, mis tähendab, et raamat saab ka kauplustes peagi otsa. Seega kiirustage, seltsimehed keemiahuvilised.

Lõpetuseks: oleks kuritegelik Eesti rahva suhtes, kui Onu Bella esimene keemiaraamat järge ei saaks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles