/nginx/o/2020/06/01/13130306t1h6f6a.png)
/nginx/o/2024/04/25/16029590t1hb481.jpg)
Eesti Väitlusseltsi tegevjuht Kristin Parts hindas eilset Postimehe valmisdebatti ja reastas väitluses osalejad paremusjärjestuse alusel.
Hinnang valimisdebatile ⟩ Aeglane algus, kuid kogemus viis võidule!
Vaatasin enda jaoks nende valimiste esimest debatti – Postimehe eurodebatti õigusriigi teemadel. Uue debatihooaja alguses on igal meediamajal või muul debatikorraldajal väljakutse, keda kutsuda debatti osalema. Seda eriti olukorras, kus Riigikogus on kuus erakonda ning lisaks neile võiks olla huvitatud osalemisest veel mõni erakond. Samas ei saa head debatti liiga paljude osalistega.
Esimeses debatis osales kuus kandidaati – vangerdusega, et parlamendierakond Isamaa asemel olid esindatud Parempoolsed. Siiski istus esireas Tõnis Lukas Isamaast, kes võimaluse avanedes muidugi sõna võttis. Kuus inimest, tund aega ja kaks moderaatorit tähendab, et igale kandidaadile jääb kõnelemisajaks keskmiselt alla 10 minuti. Kujutage nüüd ette, et peate kõik olulise selle aja sees ära ütlema nii, et aeg on jagatud ootamatuteks tükkideks ning kõike seda õigusriigi kastmes – paras väljakutse!
Parimad olid Kiik ja Helme
/nginx/o/2024/04/25/16029592t1h5ea7.jpg)
Vaatame üle arutelus osalejad ning teeme seda paremusjärjestuse alusel! Debatis said kindlasti paremini hakkama n-ö vanad kalad – antud juhul Tanel Kiik (sotsid) ja Helle-Moonika Helme (EKRE). Nemad suutsid tuua kuulajani tervisliku kogumi moderaatori küsimusele vastamisest, enda jutupunktidest ja oponentidele reageerimisest. Neid kolme asja korraga teha väga väikeses ajaraamis on keeruline ja selle eest müts maha.
Lauri Laats (Keskerakond)ja Irja Lutsar (Eesti 200) said ja võtsid ka omajagu sõna, mis sellises debatis on juba pool võitu, kuid ei suutnud kumbki sisuliselt domineerida. Lauri Laats oli hästi ettevalmistunud, teadis mis raportitest räägivad moderaatorid ning oskas ka kolleegide sõnavõtte numbrilise materjaliga toetada. Eriti debati kahes esimeses kolmandikus suutis Irja Lutsar end kuuldavaks teha, ent jäi mõningates sõnavõttudes liialt üldiseks toetades enda väiteid konkreetse tõestuse asemel näiteks metafooriga halvasti käituvast lapsest või elu päästmisest.
/nginx/o/2024/04/25/16029759t1he895.jpg)
Raun ja Lahe jäid varju
Kuigi Eero Raun (Parempoolsed) jättis endast asjatundliku mulje märkides näiteks, et pikem arutelu riigikogu sisetülidest ei ole seotud teemaks oleva kohtusüsteemi sõltuvuse ja ettevõtjatega, sai ta debatis siiski vähem tähelepanu ja seega ei suutnud ta ennast liialt kehtestada. Hanah Lahe (Reformierakond) oli eriti debati esimeses pooles passiivne ega mänginud debati kulgemises ülemäära rolli. Samas paistis ta siiski silma keskkonda puudutava tõstatamise eest, mis selgelt tema üks olulisemaid teemasid on.
Üsna lühikeses ja vähese vastandumisega debatis paistsid silma kandidaadid, kes suutsid ise vastanduda teistele kandidaatidele. Samas ei aita siinkohal Hanah Lahe kommentaarid EKRE suunas, et kliima ja ilm on kaks erinevat asja või opositsiooni- ja koalitsiooniesindajate kaklus sellest, kes ikkagi rohkem riigikogu mainele täna kahju teeb. Viimane pole antud debati teema ning esimene ei arenda kuidagi sisulist arutelu. Seega on hea debateerija võimeline enda argumente veenvalt esitama, kuid kogu debati vältel ka struktuurselt kuulama ja oponente mitte ainult loosungite kaudu, vaid ka sisuliselt ümber lükkama. Seekord see päris igaühel ei õnnestunud.
/nginx/o/2024/04/25/16029624t1h5aba.jpg)
Tahaks selgemat eristumist
Võib-olla oleks debatis oodanud selgemaid erisusi erakondade vahel. Pikemalt saime kuulda kõigi arvamust Kajar Lemberi isikuküsimuses ning hea oli ka teada, kes kui mitu korda Ungaris on käinud. Paratamatult aga vastandus kõige enam EKRE ning teised erakonnad sulandusid mõne erandiga ühte.
Siinkohal soovitus nii moderaatoritele kui osalejatele – valijal aitab tarka valikut teha teadmine, kes kuidas olulistes küsimustes ennast positsioneerib, õigusriigi definitsioon aitab siin vähem. Teiseks on valijal kasulik teada, kuidas poliitikud üht või teist probleemi lahendaksid. Ettevõtjate usalduse osas kohtusüsteemi kuulsime mitmeid nentimisi sellest, kas 59 protsenti on ikkagi hea või halb number, kuid see kas ja mida peaks tegema või veel enam kas ja mida saaks teha Euroopa Parlamendi liikmena jäi valijale siit debatist pigem teada saamata.
Seega alustuseks pole paha, kuid loodetavasti on debatihooaeg alles hoogu kogumas!
Vaata järgi! Postimehe suur valimisdebatt teemal õigusriik.