Sel reedel Sirbis sotsiaalsest võrdsusest ja ebavõrdsusest.
Reedel Sirbis: sotsiaalsest ebavõrdsusest, Piketty ja rikkuse pahupool, meelelahutusest uudises
13. november 2014, 14:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandusteadust ei saa lahutada ajaloost ja ideoloogiast
ARO VELMETI intervjuu THOMAS PIKETTYGA.
Thomas Piketty: «Pole mõtet loota, et kapitalism ise loob harmoonilise ühiskonna. Ebavõrdsust on õigupoolest vähendanud ainult sõjad ja poliitilised otsused.»
HENT KALMO: Piketty ja rikkuse pahupool
Arvustustes on avaldatud rohkelt imestust edu üle, mis on saatnud Thomas Piketty tüsedat ja arve täis raamatut «Kapital XXI sajandil». Tegelikult pole väga põhjust imestada. Raske on panna vastu teooriale, mis on ülilihtne, lubab seletada aastasadu kestnud arengut ning – kõige tähtsam – kutsub esile ahhaa-efekti, kuna näitab siin ja praegu meie silme all toimuvat sügavate jõudude toimimise sümptomina.
OLAF MERTELSMANN: Sotsialism, ekspluateerimine ja sotsiaalne ebavõrdsus
Praeguses sotsiaalset võrdsust ja õiglust, ekspluateerimist ja liiga väikest sissetulekut puudutavas arutelus on järjest kasvava ajalise distantsi taustal hinnangu andmine Euroopa sotsialistlike riikide ajaloolisele osakaalule kohati nihkesse läinud. Ida- ja Kesk-Euroopas on sotsialismi loojakarja minekust saadik tegeletud kapitalismi ülesehitamisega, kord demokraatlikumal, kord autoritaarsemal moel, ning tulemus ei pruugi just alati kõiki rahuldada. Seetõttu tunduvad sotsialistlikud ideed, mis 20 aastat tagasi kuulusid aegunute sekka, mõningatele inimestele täna jälle atraktiivsed.
VERONIKA VALK: Ühe arutelu stenogramm
Teisipäeval arutati Põhja-Tallinna valitsuses Kultuurikatla, linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringut.
JAAK LÕHMUS: Kelle oma on «Laenatud naene?»
«Karujaht Pärnumaal» on jätkuvalt vanim eestlaste loodud mängufilm.
Tihti küsitakse, kui palju peab uudises olema meelelahutust, või nagu kunagi üteldi – kõmu. Et uudis «müüks». «Mees hammustas peni» ja need teised näited, ning sinna juurde igavene õpetus fakti ja kommentaari lahus hoidmisest ja selle lahus hoidmise kunsti vähesest valdamisest.
TUUL SEPP, ELIN SILD: Monogaamia evolutsioonist
Monogaamia kujunes välja pigem olude sunnil kui loomuomase suhtevormina.
Monogaamia on suhtevorm, kus igaühel on korraga ainult üks partner. Kuna inimene ise on suhteliselt monogaamne liik, siis võib monogaamia tunduda kõige loomulikuma, looduslikuma ja mõistlikuma elukorraldusena. Looduses see nii siiski ei ole. Monogaamia on loomariigis väga haruldane suhtevorm, mis esineb peamiselt lindudel. Linnuliikidest on vähemalt näiliselt monogaamsed umbes 90 protsenti. Peale nende esineb monogaamseid liike veel mõnevõrra imetajate hulgas (umbes 9 protsenti liikidest) ning üksikutel juhtudel ka roomajate, kahepaiksete ja kalade klassides.
VI Eesti noorte koorijuhtide konkurss
Maakonnaplaneeringute uuringust
Aasta puitehitis 2014
Festivalid «Klaver» ja «IDeeJazz»
ARVUSTAMISEL
Kenzaburō Ōe, «Sajandi mäng»
Margus Maidla «Teaduste Akadeemia – Eesti kollektiivne aju»
EKKMi rändnäitus «Kohatu» Kuressaares
Yxus Ensembele’i Stockhausen
«(T)öö klubis» Factory Clubis
Näitus «Can’t go on, must go on» ehk «Võimatu minna, kindlasti minna» Tallinna Kunstihoones
Czesław Miłosz, «Valitud luuletused»
Kamille Saabre näitus «Tutti frutti»
Aado Lintrop, «Imeline koda»
Kalju Rahu, «Roobaka mälestused»
Ugala «Hirm sööb hinge seest»
EMTA sümfooniaorkestri «Ilves 100»