Juhtkiri: kas erakondadel on võimalus jõuvahekordi muuta?

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Illustratsioon: Urmas Nemvalts

Tundub, et erakondade kohalike valimiste kampaaniad pole veel inimeste eelistusi mõjutama pääsenud, ehkki vähem kui kolme kuu pärast on meil uued volikogud juba valitud – valimiste päev on 20. oktoober.

Nende inimeste osakaal, kes ei oska öelda, millist erakonda nad eelistaksid, on pretsedenditult suur – Emori värske arvamusküsitluse järgi koguni 46 protsenti. Muidugi ei pööra paljud inimesed suure suve ajal poliitikale üldse mingit tähelepanu ning tänavune juuli on sisepoliitiliste sündmuste mõttes ka üsna vaene olnud.

Samas märgakem, et kindla eelistuseta inimeste osakaal on vähemalt Emori küsitluste järgi kombanud rekordeid juba alates aprillist.

Küsimus on selles, kas kohalike valimiste kampaaniad tervikuna suudavad inimesi taas poliitika vastu huvi tundma panna. Milliseks kujuneb valimistel osalemise protsent? Kes suudab kõige rohkem meelitada enda poole neid, kellel praegu kindel valimis­eelistus puudub?

Sellest võiks järeldada, et erakondadel on kampaania käigus võimalik päris palju oma jõuvahekordi muuta. Järelikult on erakondadel põhjust kampaaniatele panustada ja teravaid vastandusi tekitada ning praegune suhteline vaikus on suure tõenäosusega vaikus enne tormi.

Igakuine populaarsusuuring mõõdab, milliseid erakondi valimisealised Eesti Vabariigi kodanikud riigikogus näha soovivad. Kohalike valimiste kontekst on teistsugune. Juuni keskel avalikustatud uuringus arvestati sellega, et volikogude valimistel saavad osaleda üldjoontes kõik valimisealised Eesti elanikud.

Tulemus oli Keskerakonna jaoks üle Eesti mõne protsendi ja Tallinnas lausa kahekümne protsendi võrra soodsam. «Edgar Savisaare eelistajate hulgas on Tallinna mitte-eestlased, kes on oma valikus suhteliselt kindlad, aga eestlaste valikud jagunevad väga palju erinevate kandidaatide vahel,» ütles toona TNS Emori uuringuekspert Aivar Voog. See oli aga kampaaniate-eelne pildistus, mida pealekauba mõjutas ilmselt Ojulandi skandaal.

Mis saab paljuräägitud «uutest tulijatest»? Politoloog Mihkel Solvak kirjutas, analüüsides näitena Indrek Tarandi edu europarlamendi valimistel, et osa valijaid kasutab kohalikel valimistel ilmselt võimalust võimuerakondadele õppetund anda (PM 10.05).

Need inimesed ei hääleta kindlasti Keskerakonna poolt, ent on valitsuspartneritele ninanipsuks valmis «vähem tähtsatel valimistel» oma häälega eksperimenteerima. See efekt võiks tähendada võimalust nii Vabale Isamaalisele Kodanikule kui Mart Helme juhitavale Konservatiivsele Rahvaerakonnale.

Tõenäoliselt saame pärast suvist vaikust eelkõige Tallinnas näha teravat kampaaniaspurti. Ja vaevalt et Keskerakond jätab meid üllatamata trikkidega stiilis «kohuke hoolib». Tulemused selguvad ikkagi pärast valimisi ning on vähe asju, mida on põhjust ette kindlaks kuulutada.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles