Uuendasin äsja tutvust lastekas.ee kodulehega. Tervikmulje sarnaneb varasemaga: tore ja lastepärane võrgulehekülg, mida söandan liialdamist kartmata nimetada õpetlikuks ja kasvatuslikuks.
Martin Pau: silmakirjalik jutt
8. juuli 2013, 14:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oli tore hiljuti Äripäevast teada saada, et varsti juba 20-aastaseks saaval osaühingul Lasteveeb, mis portaali haldab, on hakanud minema nii hästi, et mullu võis firma omanik Janika Leoste võtta välja 13 700 eurot dividende.
Tõsi, Äripäeva käsitlus polnud Leostet tunnustav. Üle kahe lehekülje võis saada kild killu haaval kokku mosaiigi, mille terviksõnum oli: ahne ja moraalitu tegelane, kes rikastub laste arvelt, määrides neile pähe sobimatut reklaami.
Olin sellisest vaatenurgast üllatunud. «Edu valguses on tekkinud küsimus, kuivõrd eetiline on omavahel siduda lastele suunatud sisu ja turundussõnumid,» kirjutas Äripäeva autor Marta Jaakson. Püüdsin Jaaksoni kolmeosalise analüüsi väga tähelepanelikult lõpuni lugeda, aga ei saanudki aru, kellel selline küsimus tekkis.
Igatahes ei esinenud artiklis ainuski lapsevanem, kes oleks midagi taolist öelnud. Oli vaid viide eelmisel aastal Tartu Ülikoolis kaitstud bakalaureusetööle, mille autor tuvastas näiteks, et 2007. aastal turundati lastekas.ee multifilmis õpetlike sõnumite kõrval näiteks juustu, ketšupit, leiba, limonaadi, jäätist, murutraktoreid ja autosid. Ah tõesti? Praegu, muide, on aasta 2013.
«Jänku-Jussi kaubamärk on nii mõnegi lapse palavamalt viinerit või juustu armastama pannud,» kirjutas Jaakson. Kes seda väidab ja millel väide rajaneb, Äripäevast teada ei saanud. Oma laste järgi võin öelda, et nad teavad küll kindlasti, kes on Jänku-Juss, kuid kahtlen, kas nad on mekkinud jäneseviinereid rohkem kui kord või paar.
Võtsin siis lastekas.ee lehekülje lahti ja hakkasin laste ajuloputust oma silmaga otsima. Leidsin reklaamiveerul klõpsides portsu lelureklaame, laste mängutoa reklaami, aga ka politsei maskoti lõvi Leo lastenurga. Palju enam kui reklaamid jäid mulle aga silma väikelapsi õpetavad ja harivad rubriigid: laulunurk, sõnade õppimise nurk, värvimisnurk, ristsõnanurk jne.
Tarbimisharjumustest doktoritöö kirjutanud Margit Keller sedastas Äripäeva materjali üldiselt negatiivse tooni taustal samas lehes, et kuna kogu meie ühiskond on turundusest läbi imbunud, on Jänku-Jussi esile tõsta mõneti silmakirjalik. Söandan parandada: mitte mõneti, vaid üdini silmakirjalik.
Iga issanda päev käib eratelekanalites multikate ees, vahel ja järel tõeline laste ajude pehmitamine. Nois multikais endis pole ma aga tibinduse kultiveerimise ja pasunasse sõitmise kõrval märganud midagi õpetlikku või kasvatuslikku. Ilmselt on ka selles süüdi Janika Leoste ja Jänku-Juss.