Nii nagu inimesi ei peaks sundima aega teenima, ei tuleks ajada neid väevõimuga ka ITga tegelema, kirjutab endine kaitseminister Jürgen Ligi (Reformierakond) Postimehe arvamusportaalis, kommenteerides IT-ajateenistuse ideed.
Jürgen Ligi: ka ITs otsustavad professionaalsus ja vaba tahe
/nginx/o/2020/05/17/13105879t1h2dc3.jpg)
5. märts 2013, 08:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Matthew Crandalli ettepaneku esimene osa, IT, on edumeelne ja siin ei saa olla vaidlemist. Ent – miks seob autor selle anakronistliku kroonuteenistusega, mis NATO oludes on suur haruldus, pole päris arusaadav.
Kaasaja ühiskonna elujõud ja julgeolek rajaneb professionaalsel tööjaotusel. Autoril on muidugi õigus: valmistumine sõjaks, mida ei tule, on raiskamine – «saapad maas» ei ole Euroopas domineeriv argument ning neid pole siin kaitseks palju vaja. Võõrad saapad hoitakse eemal kollektiivselt ja professionaalselt ning riikliku sunnita.
IT-alal kehtivad samad väärtused – mitte sund, vaid tahe, mitte sundaeg, vaid professionaalsus. IT-võimekate puudus pole ainult riigikaitse, vaid läbivalt ühiskonna probleem. Sellega on vaja läbivalt ka vaeva näha ja meie vastupanuvõimet ei määra riigikaitse esimese valiku õigus. Eesti IT-lahendus peitub haridussüsteemis ja küberkaitseliidus, professionaalsetest küberkaitsjatest rääkimata.
Poliitikateadlane Matthew Crandall käis tänases Postimehes välja mõtte, et Eestis võiks kehtestada praeguse tavapärase ajateenistuse asemele uuendusliku nn IT-ajateenistuse. Tema sõnul on traditsiooniline ajateenistus paljus aja ja raha raiskamine, samas kui IT-ajateenistus säilitaks mitmed tava-ajateenistuse plussid ning oleks kasulik ka Eesti majandusele. IT-teenistust kujutab ta ette eelkõige üheksakuuse IT-ga seotud hariduse omandamisena, mille teises etapis tegeldaks praktilise küberkaitse vms-ga.