Risto Berendson: rahvavaenlane number üks

Risto Berendson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Risto Berendson.
Risto Berendson. Foto: .

No mida SEE veel sinna otsis, küsisid justkui ühest suust mitu minuga samas ruumis istunud ja täiesti terve mõistusega meest. Siis, kui presidendiproua Evelin Ilves laupäeval ETV menusaate «Laululahing» võitjat välja hõikama kutsuti.



Selle hetkega oli asja olemus lihtsalt seletatud – Evelinist on saanud paljude inimeste silmis rahvavaenlane number üks. Eksivad need, kes väidavad, et presidendiproua maine on ajapikku hävitanud kollase ajakirjanduse – sellesama, kus Evelin ise meelsasti fotodel poseeris – ründavas toonis artiklid. Jah, Õhtuleht on meie esileedi pihta regulaarset kahurituld andnud. Ent põhjused on mujal.



Kui ma vabariigi aastapäeva eel Narvas lihtsate vene inimestega Eesti riigist rääkisin, mainiti esimese asjana – nõudvas toonis –, et lõpetagu presidendiproua Ärma talus maksumaksja raha raiskamine. Ja need narvakad ei ole eestikeelse Õhtulehe lugejad.



Prantsusmaa kunagise kuninganna Marie Antoinette’i toretseva elu tõttu puhkenud Suur Prantsuse revolutsioon näitas, milleni raskes seisus inimeste viha viia võib. Revolutsiooni meil ei tule. Kuid tekkinud on olukord, kus presidendipaar võib teha ükskõik kui palju head, inimesed meenutavad ikka «halbu» asju.



Ma pole kuulnud, et inimesed räägiksid negatiivse alatooniga Helle Merist või Ingrid Rüütlist. Evelin Ilves on aga selle suhtumise kuidagi endale külge saanud ja sellest vabanemine nõuab pikka pingutust.



Võib-olla te ei usu, kuid tegelikult on presidendiproua meil olemuselt siiski hea ja rõõmsameelne inimene. Vähemalt mina mäletan teda nii ajast, kui temaga koos aastaid Eesti Päevalehes töötasin. Päris kindlasti ei olnud ta ka siis tavaline keskastme juht.



Evelinile oli juba siis vaja peatoimetajast paremat ametiautot ja tema kabinetti eritellimusel valmistatud mööblit. Ja ta saigi need. Sest Evelin ongi elult rohkemat nõudev inimtüüp. Mis iseenesest on ju vahva.



Ainult et praeguses ühiskondlikus rollis ei ole Evelinile nii palju lubatud. Ei loe arvukad osalemised heategevusüritustel, toimeka koduperenaise etendamine või aktiivne elustiil. Inimesed panevad asju tähele valikuliselt.



Kui presidendikantselei vahetas välja presidendiproua ametiauto, lasti käest võimalus saata inimestele märgilise tähtsusega positiivne sõnum – Evelin loobus raskel ajal ametiautost. Saadav rahaline tulu olnuks küll sümboolne miljon, ent mainekampaaniana olnuks see hindamatu.



Ja seni, kuni me selliseid uudiseid Kadriorust ei kuule, jäämegi lugema uudiseid á la presidendiprouale telliti Hispaania kuninga visiidiks uus kleit. Mis iseenesest on ju elementaarne.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles