JUHTKIRI ⟩ Iisraeli-Hamasi sõja lõpetamine on meie huvides

Pärast seda, kui Hamas tulistas nädalavahetusel Iisraeli pihta tuhandeid rakette ning läkitas terroristid üle Gaza sektori piiri veretööd tegema, alustasid juudid massiivset vasturünnakut. Foto: MAHMUD HAMS/AFP

• Iisraelil on õigus end kaitsta Hamasi rünnakute eest.
• USA ja Euroopa Liit peavad olema aktiivsed Lähis-Idas.
• Iisraeli küsimus ei tohiks varjutada Ukrainas toimuvat.

Läänemaailma, sealhulgas Eesti huvides on Iisraeli konflikti võimalikult kiire lõpetamine või vähemalt selle hoidmine Gaza sektoris.

Muidugi on Iisraelil õigus end kaitsta Hamasi mõrvarlike rünnakute eest ja praegu tunneb enamik iisraellasi ilmselt, et ainus väljapääs olukorrast on Hamasi sõjalise potentsiaali likvideerimine. Hamas ei tohi enam kunagi kujutada ohtu Iisraelile ja selle elanikele. Kahtlemata on Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu võlgu selle nendele inimestele, kes kaotasid oma lähedased Hamasi tapmisrünnakutes.

Kuid nagu oleme näinud praegu Ukraina sõja puhul, võib sõda venida ning võtta ootamatuid pöördeid. Sõja iseloom on juba kord selline, et seda ei ole võimalik pidada kindla korra ja plaani järgi. Sellega peab arvestama ka Iisrael.

Ukraina sõda on toonud Euroopasse põgenikelaine, kuid on tähendanud ka hindade tõusu maailmaturul. Kõik see võib juhtuda ka Iisraeli-Hamasi sõja puhul.

Iisrael on Gaza sektori isoleerinud, seega ei saa potentsiaalsed põgenikud sealt lahkuda, kuid küsimus on selles, kas Iisraeli-Hamasi sõda laieneb tervele araabia piirkonnale. Terroriorganisatsioon Hezbollah on juba Iisraeli tulistanud ja Iisrael on vastanud Lõuna-Liibanoni pommitamisega. Süüria kodusõda tõi Euroopasse juba miljonid põgenikud, selle kordus on midagi, mida Euroopa valijad kindlasti ei soovi.

Iisrael on seega keerulise valiku ees – Benjamin Netanyahu valitsus soovib Hamasi sõjalise potentsiaali likvideerimist, kuid seda tuleb teha nii, et sõda ei laieneks. Vastasel korral on tagajärjed ennustamatud – 50 aastat tagasi puhkenud Yom Kippuri sõda tõstis nafta hindu läänemaailmas lõpuks neli korda. Ka nüüd tõusis esmaspäeval toornafta hind 89 dollarini barrelist.

Euroopa Liit ja USA peavad võtma endale Lähis-Idas senisest aktiivsema rolli. Viimastel aastatel on USA oma kohalolekut selles piirkonnas vähendanud, kuid see on asendunud Venemaa ja regionaalselt Iraani mõjuga.

Lääneriigid peaksid muretsema ka oma sisejulgeoleku pärast, kui vaadata kokkupõrkeid Hamasi ja Iisraeli toetajate vahel.

Seega peavad Euroopa Liit ja USA võtma endale Lähis-Idas senisest aktiivsema rolli. Viimastel aastatel on USA oma kohalolekut ja mõju selles piirkonnas vähendanud, kuid see on paljuski asendunud Venemaa ja regionaalselt Iraani mõjuga. Ent Venemaa ega Iraan ei mõtle juurprobleemi ehk selle peale, kuidas saavutada olukord, kus palestiinlased ja iisraellased suudavad rahumeelselt koos eksisteerida. Lisaks otsesele sõja lõpetamisele peavad lääneriigid mõtlema, kuidas vähendada Venemaa ja Iraani mõju piirkonnas. Kuid seda nii, et abi Ukrainale ei väheneks või et Iisraeli küsimus ei hakkaks domineerima Ukraina ees USA presidendivalimiste rallis.

Netanyahu võis end vahepeal kindlamini tunda, nähes, kuidas Iisraelil on viimastel aastatel õnnestunud normaliseerida suhteid mitme araabia riigiga ja jätta palestiinlased suuremasse isolatsiooni. Omalt poolt võis seda tunnet suurendada ka Hamasi maskeraad, millega islamistid paistsid olevat Iisraeli rahule jätnud vastutasuks raha eest.

Siiski ei maksa Iisraeli diplomaatilisi jõupingutusi araabia riikide suunas alahinnata – Iisraeli olukord on võrreldes Yom Kippuri sõjaga täiesti teine, kui Iisrael polnud sõlminud rahulepingut ühegi araabia riigiga. See asjaolu annab loodetavasti parema võtme konflikti hoidmiseks Gaza sektoris.