Vladimir Sazonov, Alevtina Solovyeva ⟩ Troonide mäng Kesk-Aasias. Hiina ja Venemaa võitlus Siiditee pärast

Hiina president Xi Jinping, Venemaa president Vladimir Putin ja Usbekistani president Shavkat Mirziyoyev Šanghai koostööorganisatsiooni tippkohtumisel Samarkandis 16. septembril 2022. Foto: SERGEI BOBYLEV / SPUTNIK / KREMLIN POOL / Scanpix

​Kesk-Aasia on Euraasia üks peamisi sõlmpunkte ja püüame anda põgusa ülevaate piirkonna üldisest taustast, kirjutavad Tartu Ülikooli Vana-Lähis-Ida uuringute kaasprofessor Vladimir Sazonov ning Tartu Ülikooli orientalistikakeskuse juhataja ja Mongoolia uurimislabori direktor Alevtina Solovyeva.

Kesk-Aasia on olnud aastatuhandeid paljude kultuuride, rahvaste, usundite, ideede ja majandussidemete sõlm- ja ristumispunkt. See on maa, mida läbis kunagi Siiditee, ja see pole kaotanud oma strateegilist tähendust ka nüüd. Regioon on rikas erinevate ressursside ja maavarade poolest ning asub Hiina, Venemaa, Türgi ja Iraani, Afganistani, Kaukaasia riikide ning Mongoolia vahel. See oluline piirkond mängib tähtsat rolli ka Lääne (sh ELi ja USA) seisukohast.

NSV Liidu lagunemine 1991. aastal muutis maailma, sh Kesk-Aasia olukorda, kuna tekkis viis uut iseseisvat riiki, mille vastu tunneb jätkuvalt suurt huvi Venemaa, kuid suuremat huvi hakkasid ilmutama ka Hiina, Iraan, Türgi, USA ja Euroopa riigid. Kui Hiina ja USA on globaalsed mängijad, siis Venemaa (nagu ka Iraan ja Türgi) on pigem piirkondlikud mängijad, kellel on suured imperialistlikud ambitsioonid ja väga agressiivne välispoliitiline suund, kuid samas nõrk majanduslik ja tehnoloogiline baas. Seetõttu püüabki Venemaa säilitada oma hääbuvat mõjuvõimu Kesk-Aasias. Peamistel mängijatel (Venemaa, Hiina, Türgi, USA ja EL) on Kesk-Aasias nii sarnaseid kui ka isiklikke eesmärke. Ühiste eesmärkide hulka kuuluvad julgeolek, majandushuvid ja kohalolek geopoliitilisel tasandil.