JUHTKIRI ⟩ Kremlit tabanud droonirünnak näitab diktatuuririigi haprust

Foto: Karikatuur: Urmas Nemvalts

• Ukraina droonirünnak Kremlile tundub ebausutav.
• Moskva pole avaldanud tõendeid droonide päritolu kohta.
• Vladimir Putin istub punkris, sama ajal kui Volodõmõr Zelenskõi reisib maailmas ringi.

Kremlit üleeile tabanud öises droonirünnakus on palju segast. Selge on igatahes see, et ühes Venemaa turvatumas hoonekompleksis Kremlis toimus veerandtunnise vahega kaks plahvatust, millega on seotud droonid.

Venemaa riigimeedia käsitluse järgi ongi tegu sellega, mis esimese mõttena pähe tuleb – Ukraina rünnakuga Vene riigi võimukeskusele, isegi atentaadikatsega president Vladimir Putinile, mis kavandati koostöös ameeriklastega. Arvestades, kui harva riigipea tegelikult Kremlis viibib, ei kõla jutt atentaadikatsest küll ülemäära usutav. USA on aga igasugu seotust rünnakuga eitanud.

Samas pole venelased avaldanud mingeid tõendeid droonide päritolu kohta. Videopildi põhjal tundub, et need olid pigem väiksemad droonid, mille lennuulatus ei tohiks olla selline, et neid oleks saanud Ukraina pinnalt teele saata.

Nii kõlab pigem usutavalt hoopis mõte, mis tuleb pähe teisena: rünnaku korraldasid venelased ise. Kas siis Putini vastased, kes tahtsid sellega demonstreerida režiimi saamatust, või hoopis riigiorganid – provokatiivsetel eesmärkidel, et näidata, kuidas Ukraina ohustab isegi Venemaa pealinna, selle võimu keskpunkti, püüdes sel kombel suurendada rahva seas patriootlikku meelsust ja toetust sõjategevusele ning õigustada võimalikke vastusamme. Olgu need sammud siis jõhkrad raketirünnakud Ukraina vastu või katsed tappa riigi presidenti Volodõmõr Zelenskõid. Venemaa endine president ja nüüdne julgeolekunõukogu asejuht Dmitri Medvedev on juba kutsunud üles Zelenskõid tapma.

Igal juhul kinnistab rünnak kuvandit Venemaast kui suletud ja paranoilisest riigist, mille president peidab ennast kusagil pealinna äärel või suisa mingis maa-aluses punkris.

Venemaised korraldajad aitaks selgitada sedagi, kuidas droonid üldse nii kaugele jõudsid. Venemaal on siiski korralik õhutõrjesüsteem, millest läbi pääseda pole niisama lihtne. Seega tundub ka droonide endi kohta midagi teadmata tõenäoline, et need pandi teele kusagilt märksa lähemalt kui Ukrainast. Samas pole ka kuigi lihtne Venemaal lõhkeainelaenguga droonide rünnakut korraldada. See viib vägisi mõtted riigistruktuuride või vähemalt nendega seotud isikute osalusele.

Muidugi on küsitav, kas selline rünnak tuleb Venemaa võimudele pigem kasuks või kahjuks, olgu see korraldatud ükskõik kelle poolt. Droonid suutsid hoolimata kõikidest õhutõrjesüsteemidest jõuda Kremli õhuruumi. Videopildist ei selgu, kas neil õnnestus tabada hoone katust või kukkusid sellele alla tulistatud droonide tükid, põhjustades plahvatused ja tulekahju. See näitab taas, kuidas riigivõim ei suuda kontrollida, mis toimub tema enda õuel.

Igal juhul kinnistab rünnak kuvandit Venemaast kui suletud ja paranoilisest riigist, mille president peidab ennast kusagil pealinna äärel või suisa mingis maa-aluses punkris. Kontrastina viibis Ukraina president Zelenskõi sel ajal aga hoopis visiidil värskelt NATOga liitunud Soomes.

Droonirünnak Kremlile, ükskõik kes selle siis korraldas, on järjekordne märk diktatuuririigi olemuslikust haprusest. Oli siis tegu Putini režiimi vastaste teo või riigi enda provokatsiooniga, näitab see kas suutmatust võimukeskust kaitsta või siis vajadust oma tegevust võltsrünnakuga õigustada.