Distantsõpe. FOTO: MIKE BLAKE

Koolide tegevuse piiramise õigus koroonaviiruse tõkestamise eesmärgil on eelkõige terviseametil. Praegusel hetkel aga puudub üldse mingi õigusakt selle kohta, et lapsed Tallinnas distantsõppele suunata. On vaid linnavalitsuse seisukohad, mis kajastuvad pressiteadetes ja intervjuudes. Selline olukord ei ole õiguspärane, leiavad pöördumisele allakirjutanud vandeadvokaadid, kelle lapsed käivad Tallinnas koolis.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Sel kolmapäeval teatas Tallinna Linnavalitsus, et kõik Tallinna koolide 4.–8. klasside lapsed suunatakse 1. novembrist distantsõppele. Selline uudis oli üllatav, sest Vabariigi Valitsuse ning haridus- ja teadusministri kommunikatsioonis on siiani jäänud kõlama põhimõte, et koolide avatus on esmatähtis ka viiruse kolmandas laines. Veel teisipäeval rõhutas peaminister Kaja Kallas ETV otsesaates «Esimene stuudio», et valitsus ei kavatse hakata piirama kooliskäimist.

Distantsõpe, teadagi, ei ole samaväärne kontaktõppega. Distantsõppe puudused on küllap eelmise kahe õppeaasta kogemuste põhjal selgeks saanud õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele. Seetõttu saab distantsõpe olla õigustatud vaid erandlikel asjaoludel. Juriidiliselt tähendab distantsõppele suunamine seda, et piiratakse õpilaste põhiseadusest tulenevat õigust haridusele. Järelikult peab sellisel otsusel olema õiguslik alus. Niisiis tekivad ootamatust distantsõppele suunamise otsusest kuuldes küsimused – kuidas see otsus täpselt sõnastatud ja põhjendatud on ning kes, millisel õiguslikul alusel ja millistel kaalutlustel selle otsuse langetas?