JUHTKIRI ⟩ Rail Balticu soss-sepad

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• Rail Balticu projektiga ollakse viis aastat kavast maas
• Projektiga tuleb kiirustada, kuid sellel on oma ohud
• RBle tuleb teha tegevuskava, mis arvestab praegust seisu

Rail Balticu (RB) ehitamine toob värske riigikontrolli auditi valguses vägisi silme ette muinasloo soss-sepast, kes tööd oskamata usinalt hakkas rauakamakast atra taguma. Tagus seda tulemusteta senikaua, kuni adraks rauda enam ei jätkunud. Otsustas siis kirve kasuks, aga lõpuks ei jätkunud enam sellekski.

Ülevaade riigikontrolli auditi järeldustest on tänase lehe majanduskülgedel. Analüüs näitab, et suure tõenäosusega RB ei valmi 2026. aastaks, nagu algselt plaanitud. Põhjus on selles, et projekteerimise ja maade omandamisega ollakse umbes viis aastat kavandatud ajast maas.

Brüsselile pole see küll probleem, sest Euroopa Liidu vastava määruse järgi ei pea Rail Baltic valmis olema enne aastat 2030. Muret tekitab aga asjaolu, et eelarve lähtub ikka veel esialgsest ajakavast. Kuna suur osa aega on raisku läinud, sunnib lähenev lõpptähtaeg kavandatavad riigihanked kokku kuhjama ülemäära lühikesse perioodi. Isegi kui see osutub teostatavaks, võib riigikontrolli hinnangul kiirustamisega kaasneda ehitusturu ülekuumenemine ja hindade tõus.

See on tõenäoliselt suurim risk projektile üldse. Näiteks maahinnad on 2014. aastaga võrreldes kasvanud 50 protsenti, aga enamik vajalikke maid on veel ostmata. Tõenäoliselt tuleb hankida raha juurde Euroopa Liidust ja sealt saadule lisada riigieelarvest veel omafinantseering.

Praegune rahastamismudel on Eestile väga soodne, sest EL katab 85 protsenti projekti eelarvest ja meie omarahastus on kõigest 15 protsenti. Teistest fondidest nii soodsat rahastust saada vist ei õnnestu, pealegi tähendaks nende fondide kasutamine RB tarbeks, et muid Eestile olulisi taristuprojekte algatada ei saa.

Ühesõnaga, mida kauem RB rauda ilma tulemusteta taguda, seda vähem antud ressurssidega valmis ehitatud saab. Ja kui lõppeesmärki siiski ei suudeta saavutada, jäävad ettevõtmisest Eesti loodusse alles suurejoonelised, kuid mõttetud mälestusmärgid.

Tuleb täiel määral nõustuda riigikontrolli seisukohaga, et RB projektile on vaja teha uus, muutunud ajakavast lähtuv tegevuskava ja praeguse hinnatasemega arvestav eelarveprognoos.

Aasta 2026 on RB mastaapi arvestades samahästi kui homme. Riigikontroll on juba oma 2019. aasta auditis välja toonud projekti aeglase edenemise, kuid väike inflatsioon lubas sellesse toona suhtuda rahulikult. Praegu on majandusolukord põhimõtteliselt muutunud ja sama uimaselt tegutseda ei saa. Teisest küljest ei ole kasu ka sellest, kui jalad lihtsalt kõhu alt välja võtta – vaja on uut, oludele vastavat plaani.

Viimati ajakohastati RB Eesti osa eelarvet aastal 2018. Praeguseks on selge, et tegevuste maht ja hind on kasvanud, kuid valitsus lubab vaadata vaid tegevusi aastani 2026, mis ei anna olukorrast täit pilti.

Seetõttu tuleb täiel määral nõustuda riigikontrolli seisukohaga, et RB projektile on vaja teha uus, muutunud ajakavast lähtuv tegevuskava ja praeguse hinnatasemega arvestav eelarveprognoos kuni projekti eeldatava lõpuni. Isegi kui selle tulemusel saadud pilt pakub vähe rõõmustavat, on seda vaja, et analüüsida, kas ja kuidas alustatuga edasi liikuda.

Unistused on teostamiseks ja järjekindlus nende poole liikumisel on eesmärgi saavutamiseks hädavajalik, kuid elu on määramatu ja mõnikord tuleb võimalustest lähtuvalt tegevuskava või isegi eesmärki muuta.