Susan Luitsalu FOTO: Erakogu

Lennujaama töötajatelt on koroonapiirangute korraldajatel nii mõndagi õppida, kirjutab kolumnist Susan Luitsalu.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kui ma sel aastal kolmandat korda lennujaama jõudsin, et istuda lennukile ja sõita sellega Reykjaviki, liitumaks mõneks ajaks Admiral Bellingshauseni Arktika-ekspeditsiooniga, tehti mulle turvaväravates jälle «pistelist lõhkeaine kontrolli». Tegelikult on seda «pistelist» kontrolli tehtud mulle ka kaks eelmist korda, mil sel aastal lendama pidin, ja kui lõpuni aus olla, siis pidevalt ka koroonaeelsel ajal, kui töö pärast vähemalt korra kuus lendasin. Peaaegu iga kord. Minu puhul saab rääkida pigem hoopis pistelisest mitte-kontrollimisest, kui harvadel juhtudel ilma pääsen.

Mis on see pisteline lõhkeaine kontroll üleüldse on? Arvuti ütleb turvatöötajale, keda reisijatest võiks liistule tõmmata, ja turvatöötaja võtab siis mingi paberikese, millega tupsutab inimese käsi ja vöökohta ja võibolla midagi veel ning, paneb nutsaku masinasse, mis seejärel analüüsib, kas selle kodaniku kehal on lõhkeaine jääke.