President Kersti Kaljulaid riigikogu kõnepuldis.

FOTO: Tairo Lutter

Raadio Kuku sellenädalases saates «Poliitikaguru» räägiti abielureferendumist, presidendi ja riigikogu esimehe kõnedest, riigeieelarvest ja paljust muust. Loomulikult ei saadud mööda ka koroonaviirusest ja sellega kaasnevast.

Arutelus osalesid Keit Kasemets, Rauno Vinni ja Tõnis Leht. Kõigepealt võrreldi kõnesid, mida riigikogu istungjärgu alguse puhul pidasid vabariigi president Kersti Kaljulaid ning riigikogu esimees Henn Põlluaas.

Kui poliitikat laiemas skaalas vaadata, siis on sellised ideed, mis tegelevad sümbolitega. Näiteks sambad, memoriaalid, hümn või see, et äkki peaks Eesti lipu tegema ka ristilipuks, et oleksime Skandinaaviaga ühes klubis. Need on paljude inimeste jaoks olulised küsimused, mis on emotsionaalselt hästi suure kaaluga. Aga samas nad ei pruugi mõjutada inimesete tegelikku heaolu või majanduslikku või sotsiaalset toimetulekut. Teiseks on sisulised asjad, kus toimub tõesti nihe punktist A punkti B või isegi punkti C. Näiteks, kas lapsed omandavad keskhariduse või kas piir on valvatud või kas inimeste eluiga tõuseb. Kui riigikogu esimehe ja presidendi kõnesid võrrelda, siis on selge, et Põlluaasa kõne tegeles just sümbolite poliitikaga ja Kaljulaid vähemalt püüdis tõstatada sisulisi teemasid või vähemalt viidata nendele märksõnadele, mis on eesootaval poliitaastal olulised.

Eelarvedebatis on uus paradigma – see on laenamine. Ainuke küsimus on see, kui palju me laename. Kõik teised teemad: kuidas majandust kasvatada, kuidas investeerida, on jäänud täiesti tagaplaanile.

Kui abieluteemaline rahvahääletus toimub kohalike omavalitsuste valimistega samal ajal, saab sellel kindlasti olema väga suur mõju. Järgmisel nädalal peaks selguma, mis küsimus see on, mida rahvahääletusel küsitakse. Ja teiseks, kas rahvahääletus ikka toimkub valimistega samal ajal. See pole veel lõpuni otsustatud ja selle tõttu sel nädalal arutelud hoogustusidki.

Saates tunnustati EKREt, sest poliittehnoloogiliselt on see nende poolt väga nutikas ja kasulik samm. Hoiab üleval väärtuste teemat ajal, kui arutelu peaks käima hoopis teiste küsimuste üle ja hoiab neid kindlalt pildis. Kui palju see lisahääli toob, see on küsimus, mille vastus selgub hiljem.

Koroonaviirusest rääkides tõdesid saatejuhid, et värsked nakatumisnumbrid on piisavalt palju kasvanud, et pakkuda ühiskonnale kõneainet. Viimase 14 päeva nakkusnäitaja on jõudnud üle 30. Vähemalt sama palju tuleb arutada ka valitsuse, omavalitsuste ja ühiskonna samme viirusega võitlemisel. See nädal tõi valitsuse otsuse kehtestada üleriigiline alkoholimüügi piirang öösel kella 12st kuni hommikul kella kümneni, mis jõustub alates 25. septembrist.

Samal ajal jätkuvad ka ebaloogilistena tunduvad piirangud tippspordile ja otselendudele.

On olnud hoogsat initsiatiivi kohtadel, näiteks Peipsiääre vald püüdis pärast nakkusjuhtude tuvastamist oma vallas kehtestada sisuliselt kohalikku eriolukorda. Õiguskantsleri näpuvibutuse peale muudeti mitmed käsud nii-öelda soovituslikuks.

Üldpilt on selline, et olukord on muutumas tõsiseks ja on samal ajal väga muutlik ning lihtsalt mõned piirangud tunduvad jaburad. Terviseamet on andnud ka soovituse kõikvõimalikud üritused ära jätta. Järgmised kaks nädalat on kriitilised. Täna on nakatumiste tase selline, et neid koldeid ei ole enam võimalik lõpuni kontrollida.

Praegu siseneme uute faasi ja oluline on see, et kõikidele osapooltele oleks selge, mis on nende pädevus ja võimalused. Loodetavasti me ei jõua enam uuesti sellisesse eriolukorda.