Tallinna Tehnikaülikooli pressikonverents, kus Ragnar Nurkse instituudi projektiga seotud kulude arvestuse uurimiseks moodustatud komisjon andis ülevaate uurimise vahetulemustest.

FOTO: Erik Prozes

Organisatsioonis toimuva väärkäitumise kohta vihje andmise kultuur on Eestis alles lapsekingades – kujundlikult elame nagu ühes suures vanglas, kus probleemist teavitamine tähendab ülimat reeturlikkust ning muutumist lindpriiks, kirjutab MTÜ Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liige ja endine riigiprokurör Steven-Hristo Evestus.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

MTÜ Korruptsioonivaba Eesti avaldas sel nädalal oma kodulehel tööriistakasti vihjeandmise mehhanismi toimimispõhimõtetest. Kogukas ülevaates seletatakse lahti vihjeandmise teekond koos erinevate organisatsioonile esitatavate väljakutsetega, näitlikustades seda hulga praktiliste ja eluliste näidetega. Infoallika avalikustamine jäi juhuslikult aega, mil meie riigis on tähelepanu all Tallinna Tehnikaülikooli Nurkse instituudis toimunud väidetav süsteemne eurotoetustega skeemitamine ning kogu temaatika ülikooli juhtkonna ette toonud vihjeandja (ingl k whistleblower).

Juba sel sügisel võetakse Euroopa Liidus vastu liidu õiguse rikkumisest teavitajate kaitse direktiiv, mis teeb vihjeandmise mehhanismi rakendamise kahe aasta pärast kohustuslikuks kõikides üle 50 töötajaga avaliku ja erasektori organisatsioonides (v.a finantsasutused). Sestap on just praegu õige aeg oma ettevõtte poliitikatele otsa vaadata ja varakult meetmete väljakujundamisega alustada.