Facebook

FOTO: JUSTIN TALLIS/AFP

Kui Postimees korraldas 1995. aastal tänavaküsitluse, et teada saada, milline on eestlaste suhe internetiga, kehitasid pooled õlgu, kuna polnud internetist kuulnud. Täna kaks aastakümmet hiljem ei kujutaks maailma ilma internetita ette. Kiirus, millega info ühest planeedi otsast teise liigub, annab võimaluse uudistest silmapilk teada saada. Ja mitte ainult massimeediast, vaid ka oma sõpradelt ja tuttavatelt. Mõned nooremad inimesed polegi ehk elus entsüklopeediat või sõnaraamatut käes hoidnud, kuna internetist leiab vastuse ükskõik millisele küsimusele. Sotsiaalvõrgustikes tutvutakse ja armutakse. See kõik on muutunud igapäevase elu lahutamatuks osaks.

Samas on digimaailma areng ja kasv olnud sedavõrd kiire, et seadusandjad on sellest mitu sammu maha jäänud. Selles vallas tegutsevad suurkompaniid, eelkõige Ameerika omad, kes on maailmas turuliidrite rollis olles otsinud endale meeldivama maksukeskkonnaga maid, kus maksukoormus oleks võimalikult väike. Seal on nad asutanud oma tütarettevõtted, et ajada äri oma Euroopa tarbijatega. Mõned neist on valinud Luksemburgi, teised Iirimaa. Riikidel, kus need hiiud näiteks internetireklaami müüvad või kaupu ja teenuseid vahendavad, jäävad aga maksud saamata.

Sellised ettevõtted nagu Facebook ja Google on üleüldse teinud kõik endast oleneva maksudest kõrvale hiilimiseks, punudes selleks hämaraid finantsskeeme ning keerutades raha oma Euroopa filiaalide, riiulifirmade ja Kariibi mere äärsete maksuparadiiside vahel. Suurbritannia ja Itaalia maksuametil on korda läinud Facebookilt ja Google’ilt müüdud reklaami eest tagantjärele maksuraha välja nõuda, ent siiani on puudunud üleeuroopaline lähenemine.

Euroopa Komisjon on nüüd jõudnud ajutise lahenduseni, mille järgi kehtestatakse kolmeprotsendiline maks käibelt igas Euroopa Liidu liikmesriigis, kus Google’i- ja Facebook’i-sarnased hiiud internetireklaami müüvad või Apple’i- ja Spotify-sugused ettevõtted oma kaupu ja teenuseid vahendavad. Maksustama hakatakse ettevõtteid, kelle ülemaailmne aastakäive ületab 750 miljonit eurot või Euroopa Liidu riikide hulgas teenitud tulu 50 miljonit eurot. Uuest digimaksust peaks aastas üle Euroopa Liidu laekuma viis miljardit eurot.

See kõik on tervitatav, ent tulevikueesmärk olgu luua võrdsed tingimused kõigile ettevõtetele, kelle tegevus on orienteeritud samadele lõpptarbijatele. Praegu on olukord, kus võõras riigis tegutsevatel globaalsetel ettevõtetel ei tule erinevalt kohalikest konkurentidest tasuda näiteks käibemaksu. Niimoodi on neil ilmselge eelis, mida nad kuritarvitavad. Seadusandjad peavad veel ponnistama, et kõigile kehtiksid tulevikus ühesugused mängureeglid.