N, 8.12.2022

Priit Humal: oleks aeg tunnistada Rail Balticu projekti nurjumist

Priit Humal
, MTÜ Avalikult Rail Balticust juhatuse liige
Priit Humal: oleks aeg tunnistada Rail Balticu projekti nurjumist
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Raudtee.
Raudtee. Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Keegi pole eksimatu, kuid eksimusi on vaja tunnistada. Seepärast oleks aeg tunnistada Rail Balticu projekti nurjumist, kirjutab MTÜ Avalikult Rail Balticust juhatuse liige Priit Humal.

Iga eduka ja kuulsa idufirma kõrval on vähemalt 99 edutut. Sageli pole see põhjustatud meeskonna vigadest, vaid välistest teguritest, mida pole võimalik ette näha. Enamiku idufirmade edukus või edutus selgub enne projekti põhimahu realiseerimist ajahetkel, mil kaasatud on alles murdosa vajalikust kapitalist. Kui idufirma meeskond on jõudnud äratundmisele, et projekti eesmärgid pole saavutatavad, on neil kaks võimalust: tunnistada olukorda investoritele ning öelda, et nende senine investeering on kadunud, või õigustada jätkamist, varjates tegelikku olukorda ning püüda kaasata suuremat investeeringut. Esimestele andestamine tundub loomulik, teiste puhul võib olukord päris kurjaks minna.

Umbes samasse järku oleme jõudmas ka Rail Balticu (RB) projektiga. Kulutatud on umbes üks protsent projekti kavandatud eelarvest. Seniseid tegevusi on tehtud idufirmale omase tempoga. Praeguseks on selgunud, et projekt ei vasta nendele ootustele, milleks see ette võeti. Pole mingit põhjust süüdistada Lennart Meri, et ta Tapalt Pariisi piletit küsides ei osanud ette näha lennundussektori arengut. Praeguseks on lennukite ökonoomsus muutnud lennureisi istekoha omahinna rongisõidust soodsamaks ning see kajastub ka piletihinnas. Reisijate hulk, kes sooviksid tänastes hindades maksta üle 40 euro pileti eest Tallinnast Riiga, ei oleks väga suur. Sealt kaugemale sõitjaid oleks veelgi vähem.

2011. aastal poliitilist otsust tehes ei osanud Andrus Ansipi valitsuse liikmed ette näha, et olemasoleva asustuse ja looduskaitseliste piirangute tõttu osutub Rail Balticu otsetrass palju käänulisemaks kui praegune raudtee.

Kaubavedudes panustamine Venemaalt tulevale transiidile või Hiina kaubale läbi Põhja-Jäämere, mida Venemaa samuti oma territooriumiks peab, oleks nii ebatõenäoline, et sellel pole mõtet pikemalt peatuda. Lubadustest hoolimata pole Eesti Raudtee suutnud ühtegi põhja-lõunasuunalist rongi Soome kaubaga käima panna.

2011. aastal poliitilist otsust tehes ei osanud Andrus Ansipi valitsuse liikmed ette näha, et olemasoleva asustuse ja looduskaitseliste piirangute tõttu osutub Rail Balticu otsetrass palju käänulisemaks kui praegune raudtee. RB trass Pärnust Riiga on 40 protsenti pikem kui jaamade kaugus linnulennult. Võrdluseks on Tartu ja Tapa vaheline raudtee vaid neli protsenti pikem otse-kaugusest.

Projekt on jõudnud ummikusse

Valitsuse liikmed ei saanud esialgsete otsuste tegemise hetkel teada ka otsuse hinda keskkonnale ja ühiskonnale. Praeguseks on projekt jõudnud ummikusse. Uuring näitab, et 2011. aastal eeldatud hinnaga raudteed valmis ehitada ei õnnestu ning kallinenud hinnale vajalikus mahus tulu ühiskonnale ausalt näidata ei saa.

Hirm eksimuse tunnistamise ees pannud Rail Balticu Balti ja Eesti meeskonda meeleheitlikult pingutama, et päästa poliitikute nägu ning hoida oma töökohta. Kuidagi teisiti on raske seletada tasuvusanalüüsi vigade ignoreerimist, oluliste dokumentide ja vastutajate varjamist ning Euroopa ametnike deklaratsioonide ja PR-sõnumite taha varjumist. Viimati mainitu tipneb poolemiljonilise hankega, mille eesmärk on «kõigi Rail Balticuga seotud vastuoluliste küsimuste avalikkusele õigesti esitamine» aastatel 2020–2026.

Nii nagu mõned petistest idufirmad kahandavad usku ausatesse ettevõtjatesse, on paratamatu, et Rail Balticu nelja miljardi euroni küündivate tasuvusuuringu vigade ignoreerimine ning iga hinna eest projekti läbisurumine mõjub laastavalt rahva usaldusele nii selle kui paljude teiste riiklike suurprojektide suhtes.

Hirm eksimuse tunnistamise ees pannud Rail Balticu Balti ja Eesti meeskonda meeleheitlikult pingutama, et päästa poliitikute nägu ning hoida oma töökohta.

Kriitiliste põhjendatud seisukohtade naeruvääristamine, mida Raivo Vare esitleb suurpojektide vihkamisena, suurendab vaid usaldamatust. Niisuguse suhtumise teadlik süvendamine hakkab meid tulevikus kõiki lööma. Varem või hiljem ka Raivo Varet ennast, kui teda mõne seisukoha pärast vihkajaks sildistatakse. Praeguseks Rail Balticu projektis leitud ilmsete eksimuste tunnistamine ja konstruktiivsete vastuste andmine ning dialoogi tekkimine on usalduse tekkimiseks vältimatu.

Riigiametnikud ja poliitikud ei ole ega peagi olema eksimatud, nii nagu pole seda ka ettevõtjad ega ükski meist. Ideid headeks projektideks on palju. Palju rohkem, kui neid teha suudetakse. Projekt, mis analüüsifaasi järel pooleli jääb või ära muudetakse, pole katastroof, vaid kooliraha. Kes oma eksimusi tunnistab ja soovib uut võimalust, võib selle saada.

Kaks head alternatiivi Rail Balticu muutmisel on ehitada kiiremaks olemasolev raudtee Tartu kaudu Riiga või praegune Tallinna-Lelle-Pärnu trass, mis on ainult neli kilomeetrit pikem kui uus kavandatav kiirraudtee. Esimest neist on Rail Baltica I nime all Euroopa Liit juba toetanud. ELi tellitud tasuvusuuringu järgi on see ühiskonnale palju suurema kasuteguriga kui uus otsetrass. PR-sõnumite tootmise asemel on mõistlikum panustada raha praeguse rongiliikluse moderniseerimiseks.

Märksõnad
Tagasi üles