Joosep Värk: kaitsevägi, ma ei tule

Joosep Värk Foto: Tairo Lutter / Postimees

On vähe maisid, mida mäletaksin paremini kui 2013. aasta oma. Olin siis ajateenijana Kevadtormil. Kolme nädala jooksul nägi minu meeskond kõvasti vett ja vilet ning vähe und ja seebivett. Ma pole tõenäoliselt mitte ühelgi teisel kuul oma elus rohkem värskes õhus olnud kui toona.

See on vaid killuke ajateenistuse mälestustest. Vaatamata levinud arvamusele, et see on aja raiskamine, otsustasin mina sellest ajast võtta maksimumi. Õppisin endas tundma külgi, mida ei arvanud eneses eksisteerivat.

Need mälestused oli põhjus, miks läksin ka 2015. aastal suurõppusele Siil. Kuigi toona oli aja surnuks löömist palju rohkem, meeldis mulle ka see õppus, sest sai meenutada, mis mõnu on päevade kaupa metsas elada. Süüa katelokist ja magada telgis.

Viimastel aastatel on oluliselt kasvanud tõenäosus, et ma võiksin sellisele õppusele veel kord sattuda, sest julgeolekuolukord on muutunud. Korraldatakse enam õppuseid, nagu detsembri alguse Okas. Kuigi minusse see otseselt ei puutunud, jäi õppusest okas hinge küll.

Nimelt teatas kaitsevägi hiljuti, et välkõppuselt puudunud mehi ähvardab väärteomenetlus ja 1200-eurone trahv. Kuidagi tuleb ju reserviste «motiveerida» õppustel osalema, ent selline viis on põhjuseks, miks ma järgmisel korral reservõppusele ei lähe.

Miks nii? Sest kirjutasin kevadel loo arstist, kes noormehi kaitseväest ära aitas. Poisid maksid talle raha ja tema andis neile ilmselt libadiagnoosi, mis ajateenistusest päästis. See arst anti kohtu alla.

Aga poisid, kes olid samuti altkäemaksu andes kriminaalsele teele läinud, pääsesid oportuniteediga. See tähendas, et nad pidid maksma riigi tuludesse 1000 eurot ja kõik oligi läbi. Mõni pidi arstlikku komisjoni uuesti minema, ent enamik olid selleks juba liiga vanad.

Need juhtumid näitavad, et riigi silmis on puhtad need, kes maksid arstile altkäemaksu, ent need, kes ohverdasid selle riigi hüvanguks 8–11 kuud ehk protsendi või enam oma elust, aga ei läinud 24-tunnise etteteatamisega õppusele, saavad 1200 eurot trahvi ja karistusregistrisse väärteo kirja.

Viimastel aastatel on kaitsevägi aina enam pildis propagandamaigulise meediastrateegiaga, mille tulemusel on nende mõju ühiskonnas oluliselt kasvanud. Sellest häiritud sõpradele olen alati öelnud, et midagi pole teha, julgeolekuolukord on selline. Ent nagu näha, kasutab kaitsevägi seda mõju nüüd ka selleks, et endisi ajateenijaid meedia vahendusel 1200-eurose trahviga ähvardada.

Riik lihtsalt ei tohi nii käituda. See meenutab rohkem kuritegelikku ilma: kui katust maksma hakkad, siis maksma jäädki. Kui hilined, siis pannakse võlg peale. Selline jõuga kaitsetahte kasvatamine jätab kaitseväest väga haleda mulje. Mõistan, et mõjutusvahendit on vaja, ent valikutes vabas inimeses tekitab see vaid trotsi.