Lugeja kiri: miks saadab edu asjatundmatuid, poliitbroilereid ja politrukke?

Raha. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Jõukus või võim annavad ühiskonnas olulisi eeliseid, seega käib ka võitlus jõukuse ja võimu nimel. Alati leidub neid, kes reegleid rikkudes ainsa saada oleva esikoha endale püüda igatsevad, selgitab konsultant-projektijuht Lennart Lepik.

Võtame piltlikustamiseks võistluse, kus on eesmärgiks liikuda punktist A punkti B (nagu orienteerumisel). Edukas on see, kes läbib selle vahemaa kõige kiiremini ja jõuab esimesena kohale. Ülesande täitmise juures on aga mõned reeglid – läbima peab keeruka teekonna, millel on punktid P1, P2 ja P3.

Kui nüüd kaks võistlejat asuvad punktist A ühel ajal teele ja üks liigub mööda ettenähtud keerukat teekonda, mis läbib punkte P1, P2 ja P3 ning teine mööda sirgjoonelist teekonda punktide A ja B vahel, siis kumb jõuab kohale esimesena?

Ilmselt võistleja nr 2. Ja punktis B ootavad pealtvaatajad ja kohtunikud kuulutavadki võistleja nr 2 võitjaks. Võistleja nr 2 oli edukas.

Aga ta ei täitnud ju reegleid, võite küsida? Jah, ei täitnud. Ja just sellepärast ta edukaks osutuski. Aga nii ei ole ju aus? Jah, ei olegi. Aga nii tegelikult tehakse - ükskõik, millise eluvaldkonna me ette võtame. Seaduspärasused on universaalsed ja kehtivad igal pool ühtemoodi. Kui punkti B esimesena jõudmine tagab (oluliselt parema) ellujäämise, siis reeglitevastase teekonna proovijaid on alati niipalju, et mõni neist ka edukaks osutub.

Ja igas võistluses on vaid üks esimene koht. Siin toimib olelusvõitluse ja «tugevam jääb ellu» põhimõte. See on loodusseadus.

Pole vahele jäänud, pole varas

Argielust saab analoogiana tuua olukorra, kus tipptunni ummikus sõidab keegi ühissõidukirada ära kasutades teistest sõidukitest mööda. See autojuht jõuab varem sihtkohta, kui teised. Ta on sihtkohta jõudmisel justnagu edukam, tõhusam. Aga kas seetõttu, et ta on parem autojuht? Ei. Hoopis seetõttu, et ta rikkus seadust (mõnes ringkonnas öeldakse ka sellisel juhul, et oli kaval ja ettevõtlik), samas kui teised (kes ei suuda nö kastist välja mõelda) seda järgisid. Ehk vanarahva sõnadega – pole vahele jäänud, pole varas.

Reeglitest kinnipidamiseks on välja mõeldud mitmesuguseid meetmeid. Spordis on kohtunikud, kes seda jälgivad. Ettevõtluse jaoks on maksuametnikud, ametiühingud jmt, liikluses politsei jne. Põhimõte on aga ikka sama – kehtestatakse reeglid ja luuakse nendest reeglitest kinnipidamise kontrollmehhanism.

Kui sportlane jääb reeglite rikkumisega vahele, siis ta saab hoiatuse, trahviminuteid, võistluskeelu või muu taolise. Kui ettevõtja jääb reeglite rikkumisega vahele, siis ta saab maksuettekirjutuse, trahvi, ärikeelu, kaevatakse äripartneri poolt kohtusse vmt. Skeem on igal juhul sama: reegel-rikkumine-kontroll-karistus.

Kui selles ahelas kontrolli ei toimu või see on harv/ebatõhus, siis ahel katkeb. Karistust ei järgne, vähemalt mitte kõigile. Ja rikkuja edukus saabki sellega ametlikuks. Kui kontroll on tihe ja avastab sajast rikkujast näiteks 99, siis üks rikkuja pääseb ikkagi läbi ja võidab kogu võistluse. Reeglite rikkumise tulemuseks ei ole alati edu. Aga edu eelduseks, kui just kõik osalejad ei ole ausad, on reeglite rikkumine. Alati mitte väga palju, vahel piisab natukesestki. Ja väga harva on kõik ausad …

Loodusseaduste universaalsus

See selgitab, miks on ühiskonnas edukate (so jõukuse ja võimu omajate) hulgas nii palju neid, kes mingil hetkel saavad kuriteo- või korruptsioonisüüdistuse või kelle jõukuse päritolu nimetatakse kahtlaseks, kuigi keegi midagi tõestada ei suuda või kelle võim on saavutatud intriigide ja sõpruskonna toel.

Ausal ettevõtjal ja ausal poliitikul on raske jõuda tippu, sest võistluses jõukuse ja võimu nimel osaleb palju «sportlasi», kes teekonda lõigata püüavad ja paljud neist jõuavad ka ilma vahele jäämata finišisse. Piisavalt paljud selleks, et hõivata enamus auhinnalisi kohti.

Kuna reeglite rikkumine võib olla edukam siis, kui seda tehakse läbimõeldult, organiseeritult ja grupiviisiliselt, siis vallutab selline «meeskond» kõik auhinnalised kohad ning ausad jäävad vaatamata oma palehigis treenimisele ja enesesalgamisele hoopis tühjade kätega.

Võistlus jõukuse ja võimu nimel on protsess, mis oma seaduspärasuste tõttu viib paratamatult jõukuse ja võimu ebaõiglase jaotumiseni. See on «tugevam jääb ellu» põhimõte, majanduslik olelusvõitlus ja poliitiline olelusvõitlus. Loodusseadused toimivad kõigis valdkondades universaalselt.

Senikaua, kui jõukus või võimu omamine annab ühiskonnas olulisi eeliseid, toimub ka võitlus jõukuse ja võimu nimel. Senikaua, kui toimub võistlus - olelusvõitlus - rikutakse ka reegleid. Kuni rikutakse reegleid, valitsevad ühiskonda mitte need, kes on kõige paremad ja targemad, vaid need, kes kõige osavamalt reegleid rikuvad või kellel reeglite rikkumisega lihtsalt vedas ja nad ei jäänud vahele. Seda võidakse püüda karmide reeglite ja seadustega ohjeldada, aga loodusseaduste vastu ei saa.