Postimehe arvamustoimetus koondas kokku varem Postimehes ilmunud lood sisekaitseakadeemia kolimisest Narva.

2011

«Narva soovib sisekaitseakadeemiat enda juurde»  (31.05).

Valitsuse koalitsioonileppes on kirjas, et valitsus kaalub sisekaitseakadeemia viimist Ida-Virumaale. Siseminister Ken-Marti Vaher on öelnud, et sisekaitseakadeemia kolimisel kaalutakse peamiselt kolme asukoha vahel – praegune asukoht Kase tänaval Tallinnas, teiseks Muraste ja nüüd ka Ida-Virumaa. Mai alguses avaldas Vaher riigikogu infotunnis arvamust, siseministeerium jõuab selle analüüsiga sügiseks ühele poole ja seejärel langetatakse otsus.

«Sisekaitseakadeemia võib kolida Kreenholmi kantsi» (22.11)

Riigi Kinnisvara ASi haldusdirektori ja juhatuse liige Elari Udam rääkis Põhjarannikule, et siseministeerium palus neil analüüsida sisekaitseakadeemia võimalikke asukohti Narvas ja selle vahetus naabruses, kusjuures variante arutati ka Narva linnavalitsusega.

«Praegusel hetkel analüüsime kinnisvaralisest aspektist lähtuvalt kahte võimalikku asukohta – Kreenholmi manufaktuuri ajaloolist hoonekompleksi ja Vaivara vallas asuvat Narva Futura uusarendust,» kõneles Udam.


2012

«Sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale viimise plaan jõuab valitsusse» (3.04)

«Sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale viimine oleks kaalukaim regionaal- ja julgeolekupoliitiline samm Ida-Virumaal Eesti vabanemise järel. Eesti Vabariiki peab Ida-Virumaal rohkem olema,» ütles IRLi esimees Urmas Reinsalu.

«Olgugi, et odavam oleks uus sisekaitseakadeemia õppehoone rajada Harjumaale või Tallinnasse, ei saa me lähtuda praegusel juhul üksnes ökonoomsuse aspektist. See on põhimõtteline otsustamise koht, kas riik suudab midagi tõsiseltvõetavat Ida-Virumaal ära teha või mitte. Samuti avaldab see samm positiivset mõju kogu regiooni majanduse elavdamisele,» ütles Reinsalu.

«Raidma: mis saab sisekaitseakadeemia kolimisel õppejõududest?» (4.04)

«Väljakutsetele vastamise poolelt sooviks siseministrilt kuulda võimalikult kiiret ja selget seisukohta, mis saab õppejõududest – pean siin eelkõige silmas professoreid. Selgusetus selles küsimuses ja erinevad kuuldused võivad ka tänast olukorda juba murendama hakata. Kui ei ole akadeemilist poolt, ei piisa heast mõttest, füüsilisest keskkonnast ning üliõpilastest,» hoiatas riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma.

«Priit Männik: sisekaitse vajab Ida-Viru noori» (4.04)

Viis aastat tagasi otsustas politseiamet suunata kõik Paikuse politseikooli lõpetajad Ida-Virumaale. Õppuridki mõistsid organisatsiooni vajadust ning läksid Virumaale vaatamata varasematele kokkulepetele asuda tööle kodumaakonnas. Kahjuks ei pakkunud selleaegne poliitika ega ametkond meie lõpetajatele piisavat tuge keeleõppes ega ka olmeküsimustes. Nüüdseks on enamik neist leidnud endale töökoha teistes piirkondades. See näide kinnitab, et inimesi vägisi ümber asustada ei saa ning akadeemia kolimine Tallinnast kahandaks kohe õppuriks kandideerijate hulka.

«Ansip: sisekaitseakadeemia kolimisele Ida-Virumaale on vastuargumente» (11.04)

Peaminister Andrus Ansipi sõnul usuvad kõik, et riigiasutusi peaks olema igal pool Eestis ja nad ei peaks olema koondunud just Tallinna.

Samas tõstis peaminister esile, et politseinikke koolitatakse enam-vähem sellessamas keskkonnas, kus nad hiljem peavad tööle hakkama.

«Kui kunagi, näiteks Nõukogude ajal, politseinikke või tol ajal miilitsaid koolitati kasarmurežiimil, siis see ettevalmistus ei olnud piisav, et hiljem korralikult tööle hakata,» selgitas Ansip. «Ka koolitatavad, tulevased politseinikud peavad tundma elu kõike nüansse, peavad teadma, mis sünnib diskoteegis, kuidas kaubamaja välja näeb ja kõike muud taolist.»

Sisekaitseakadeemia Tallinnas

FOTO: Raul Mee

«Riigikontroll valitsusele: uue sisekaitseakadeemia maksumus on liiga kõrge» (12.04)

Riigikontroll juhtis tähelepanu, et ka kõige odavam välja pakutud SKA uue hoone ehituse alternatiivvariant on palju kõneainet pakkunud Eesti Kunstiakadeemia uue hoone ehitusmaksumusest kaks korda kallim.

«Raik: sisekaitseakadeemia Narvasse viimise põhihirm on lojaalsus» (17.04)

Katri Raik tõi välja, et Narva vene noort eristab väiksem informeeritus, aga lojaalsus on teine küsimus, suurt edu ei saa Ida-Virumaa integreerimisel ühe sammuga saavutada, vaid selleks peaks iga päev väikseid samme tegema, nentis ta.

«TV3: kolledžijuht kardab sisekaitseakadeemia muutumist pättide kasvulavaks» (18.04)

Narva kolides võib sisekaitseakadeemia saada tulevaste riigireeturite ja kurjategijate taimelavaks, kardab kõrgkooli politsei-ja piirivalve kolledži direktor Aivar Toompere.

«Ma ei pea silmas isegi nii palju seda kolmetähelist organisatsiooni, kui kuritegelikke organisatsioone, kes kindlasti soovivad oma noori suunata meile õppima – jutumärkides õppima. Need noored on väga edukad õppurid, lõpetavad ilusti kooli ära, teevad head karjääri, kuna neile söödetakse ette teatud juhtumeid ja ühel ilusal päeval me võime avastada, et mõne meie jõustruktuuri juht saab palka hoopis kuskilt mujalt,» kirjeldas Toompere võimalikke tagajärgi.

«Irina Tokareva: kas kolida sisekaitse­akadeemia Varesesaarele?» (19.04)

Tegelikult ei ole Narvas kõik nii halvasti, kui kõrvaltvaatajatele näib, ehkki linn ei saa muidugi arvestada noorte, energiliste ja ambitsioonikate inimeste massilise kolimisega sinna. Samal ajal on hea töökoht meie jaoks niivõrd suur argument, et vaevalt küll keelduvad õppejõud ja tudengid Ida-Virumaale kolimast, kui see otsus siiski tuleb.

«Valla unistus – sisekaitseakadeemia» (29.05)

«Meil on väga konkreetne nägemus, läbi joonistatud ja arvutatud, kuidas see kompleks siin võib olla,» ütleb Vaivara vallavanem Heiki Luts. «Soov on päris suur, see on meie tõsine prioriteet.»

«Sisekaitseakadeemia oleks nagu muusika hingele,» lisab vallavolikogu esimees Veikko Luhalaid, viidates, et peale elektrijaamade ja õlitehaste võiks sinnakanti ka teistsuguseid hooneid kerkida.

Jutt käib paigast, mis ei ole kaugel Narva linna piirist ning arendusprojektina kannabki nime Narva Futura. Nagu selle koduleht reklaamib, on Narva Futura eesmärk ehitada Narva ja Narva-Jõesuu linna vahele terviklik moodne linnakeskkond: sinna on planeeritud väikeelamu-, tööstus- ja kaubandusala ning tulevase linnaruumi keskus.

«Sisekaitseakadeemia kolimine selgub juulis» (3.07)

Võimalikest variantidest on vara veel konkreetsemalt rääkida. Peaminister Andrus Ansip on avaldanud arvamust, et sisekaitseakadeemia võimalike asukohtadena Ida-Virumaal võiks kaaluda nii Narvat kui ka Jõhvit.

Niisugusena näeks sisekaitseakadeemia tulevikus Vaivara vallas välja.

FOTO: Repro

«Sisekaitseakadeemia on jäänud poliittahte vastu üksi» (31.07)

Poliitringkondades valitseb kolimise osas aga hämmastav üksmeel. Kui riigikogu liikme ja sisekaitseakadeemia politseikolledži endise direktori Andres Anvelti käest küsida, kes Eesti poliitikutest kolimise vastu on, meenub talle vähe nimesid - needki kahevahel.

Sisekaitseakadeemia analüüsi nad kuigi tõsiselt ei võta. «Ükski arst ei tohiks ennast ravida, nagu ükski advokaat ei tohiks iseennast esindada. Selle analüüsiga on sama asi. Ida-Virumaale oleme me 20 aastat väga palju võlgu. Kolimine kindlasti sinna juurde natukenegi Eesti riigi selgroogu ja näitaks, et see ei ole mitte unustatud maa,» leidis Anvelt.

«Sisekaitseakadeemia analüüs ei toeta kolimist Ida-Virumaale» (25.08)

«Arvestades asjaolu, et lisaks 36 välislepingupartnerile on sisekaitseakadeemia ka mitme rahvusvahelise organisatsiooni koolitus- ja arenduspartneriks Eestis, on akadeemia toimimiseks vajalik lähedus rahvusvahelistele transpordisõlmedele – eelkõige lennujaam ja reisisadam. Seega on Tallinn akadeemiale ideaalne asukoht,» nentis sisekaitseakadeemia rektor Lauri Tabur.

«Sisekaitseakadeemia kolimise analüüs on täishoos» (3.11)

Esmalt täpsustas sisekaitseakadeemia töörühm, kui palju vajab akadeemia töökabinette ja majutusruume, vahendas siseministeeriumi pressinõunik Annely Martin varahaldus- ja hankepoliitika osakonna vastuseid.

«Ruumiprogrammi on võrreldes aprilliga vähendatud 11 024 ruutmeetri võrra. Hetkel on uue kompleksi ruumiprogrammi netopinna suurus 29 406 ruutmeetrit, arvestusega, et kasutusse jääb Väike-Maarja päästekooli kompleks (5110 ruutmeetrit),» märkis Martin.

«RKAS otsib sisekaitseakadeemiale alternatiivseid asukohti Ida-Virumaal» (21.12)

Päringuga soovitakse saada ülevaade piirkonna turuolukorrast ja pakutavatest kinnistutest, kaardistada võimalikke sobivaid asukohti ning viia läbi esialgne analüüs.

Akadeemiale sobiliku krundi või maa-ala soovituslik suurus on 10 – 15 hektarit. Krundile või maa-alale on võimalik 30 – 35 000 ruutmeetrit suletud netopinnaga hoonestuse ehitus koos rajatistega. Kompleksis hakkab õppima ligikaudu 1000 õpilast ja töötama 200 töötajat.


2013

«Kaja Kreisman: sisekaitseakadeemia kaitseks» (3.06)

Eesti taasiseseisvumisest alates on räägitud, et Eesti riiki pole piisavalt Ida-Virumaal kohal ja piirkonda tuleb integreerida rohkem ülejäänud Eestiga. Riigi kohalolu aga ei suurene iseenesest, selle suurendamiseks on vaja langetada põhimõttelisi otsuseid, kas riik tahab midagi tõsiseltvõetavat Ida-Virumaal ära teha või mitte. Sisekaitseakadeemia viimine Ida-Virumaale oleks konkreetne ja pikaajaline panus kogu piirkonna arengusse.

«Ramon Loik: akadeemia kolimine, raha ja julgeolek» (18.05)

Me ei lahterda noori, kuid märkimist väärib Ida-Virumaalt pärit õppurite suur väljalangemus kesise eesti keele oskuse tõttu: 2011. aastal langes 80 kandidaadist keelelävendi mittetäitmise tõttu välja 37. Valituks osutus neist vaid 28 protsenti, kellest varasema kogemuse põhjal langeb õpingute jooksul veelgi välja ligi 10 protsenti, olgugi et neile pakutakse võimalust täiendavaks eesti keele õppeks.

«Riigikontroll andis sisekaitseakadeemia kolimisele hävitava hinnangu» (29.05)

Lühidalt võib riigikontrolli arvamuse kokku võtta nii – uue akadeemia ehitamine on ebamõislikult kallis, sama raha eest saaksime ehitada kaks uut kunstiakadeemia hoonet. Lisaks toob kolimine endaga kaasa igaaastased täiendavad kulud umbes kahe miljoni euro võrra.

See muudaks akadeemia õppekoha pealt Eesti haridussüsteemis ülekaalukalt kõige kallimaks õppeasutuseks. Kolimise hind oleks umbes 50 000 eurot ühe õppekoha kohta. Sellele lisanduks hiljem igal aastal umbes 10 000 euro suurune õpetamiskulu, mis oleks samuti Eesti rekord.

Sellist luksust ei saa Eesti endale lubada isegi mitte regionaalpoliitilistest aspektist lähtudes. Pealegi, regionaalpoliitiline efekt on riigikontrolli hinnangul kolimisel sisuliselt olematu.


Vaade Narva ja Jaanilinna linnusele

FOTO: Aldo Luud/Õhtuleht

2014

«Kultuurikomisjon toetas sisekaitseakadeemia viimist Ida-Virumaale» (9.09)

Üllatavalt lõppenud hääletusel oli IRLi ettepaneku poolt viis ja vastu kolm riigikogu saadikut. Komisjoni reformierakondlasest esimees Lauri Luik ütles Postimehele, et vastu hääletasid eelnõule üksnes Reformierakonna liikmed, kelle hinnangul oleks sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale viimine riigile liiga kallis.

«Raha sellises mahus, et tervet kompleksi sinna ehitada, meil pole,» lausus Luik, kelle sõnul nõuaks kogu akadeemia üleviimine umbes 60 miljonit eurot. Küll leiab Reformierakond tema sõnul, et riigi kohaloleku suurendamiseks võiks Ida-Virumaale rajada õppeasutuse praktikabaasi, kus oleks pidevalt kohal sada kadetti.

Valitsus toetas Ida-Virumaale sisekaitseakadeemia praktikabaasi loomist (19.9)

Valitsuskabinet toetas eile õhtul siseminister Hanno Pevkuri ettepanekut luua Ida-Virumaale sisekaitseakadeemia praktikabaas, kus hakkab aastaringselt korda tagama, piiri valvama, tolli- või päästetööd tegema ning vangivalvuri praktikat sooritama kuni 100 noort.

Pevkuri hinnangul on tegu ainuvõimaliku lahendusega, sest kogu sisekaitseakadeemia viimine Ida-Virumaale pole mõistlik. Praktikabaasi loomine suurendab tema sõnul riigi jõustruktuuride kohalolu maakonnas ja aitab muuta piirkonda turvalisemaks, teatas siseministeerium.

Opositsioonilisse IRLi kuuluv Siim Kiisler nimetas valitsuse otsust luua Ida-Virumaale praktikabaas aga hambutuks asendustegevuseks. Tema sõnul on kõlav nimi antud ühiselamu tubade remondile.

«Jüri Saar: sisekaitseakadeemia järjekordsest ärakolimisest» (29.05)

Kokkuvõttes on taas propageeritav nn investeering Kirde-Eesti piirkondlikku arengusse ja Eesti riigi stabiilsusesse ja toimimisse üsna küsitava väärtusega. Tahaks küsida nendelt, kes üritavad jällegi sisekaitseakadeemiat Ida-Virumaale kolida, järgmised avalikku vastamist eeldavad küsimused.

1. Kas vahepeal (viimase aasta jooksul) on tehtud uuringuid akadeemia Ida-Virumaale viimise otstarbekuse (mitteotstarbekuse) kohta? Kui jah, siis millised olid tulemused?

2. Kas varemalt oli kavandatud bartertehing, kus Kreenholmi manufaktuuri krunt oleks läinud riigile, mille eest selle omanikule oleks antud sisekaitseakadeemia praegused krundid (Kase tänaval, Murastes ja Paikusel)? Kas on võimalik, et kavandatud tehinguskeem on aktuaalne siiani?

3. Kas IRLi või mõne teise suurpartei finantseerijate hulgas on isikuid, kes saaksid sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale kolimisest kaudset või otsest materiaalset tulu? Kas neile isikutele kuulub sellest kolimisest kasu saavaid äriühinguid?

4. Kas IRLi või mõne teise suurpartei liikmete hulgas on isikuid, kes saaksid sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale kolimisest otsest või kaudset materiaalset tulu?


2015

«Raik: sisekaitseakadeemia kolimise idee pole tõsiseltvõetav» (15.03)

Ausalt öeldes ei ole sisekaitseakadeemia kolimise ideed võimalik tõsiselt võtta. Kogu jutt on käinud kinnisvarast, mitte kooli ülesehitamisest.

«Sisekaitseakadeemia jääb Piritale» (21.09)

Sisekaitseakadeemia rektori Katri Raiki ja Pirita linnaosa vanema Tõnis Mölderi kohtumisel jõuti ühisele arusaamale, et kooli asukoht Pirital on koolipere jaoks parim valik ning akadeemia olemasolu toob kasu ka linnaosa elanikele.


2016

«Fotod: vaata, milline hakkab välja nägema sisekaitseakadeemia uus peahoone» (20.04)

«Uue hoone põhiväärtus on see, et me saame praegusest kolmandiku võrra väiksemal pinnal kõik selle, mida on kaasaegseks õppetööks vaja,» rääkis sisekaitseakadeemia (SKA) rektor Katri Raik.

«Uude hoonesse on kavandatud meie spetsiifikat arvestades ruumid, mida vanades ei ole üldse ja mis on just nendeks tegevusteks mõeldud – näiteks spordisaal, õppedepoo, põlemiskatsete demonstratsioonilavaga auditoorium, simulatsioonikeskuse ruumid, laboratooriumid, jõu- ja matisaalid, söökla jne,» jätkas Raik, lisades, et ühtlasi kutsub hoone siselahendus üles koostööks, mis on just akadeemias õpitavate erialade üks võtmeküsimusi.

Ka uue hoone halduskulud on Raiki sõnul oluliselt madalamad. «Praegu kasutusel olevate nõukogudeaegsete hoonete energiatarbimine on ääretult suur – nende energiamärgised on klassidest G ja H,» märkis ta. «Uus hoone saab muu hulgas ka kõik nüüdisaegsed tehnosüsteemid, sh ventilatsiooni, mis praegustes hoonetes hetkel üldse puudub.»

Sisekaitseakadeemia uue peahoone ideekonkursi võitis ideekavand pealkirjaga Faalanks, mille autoriteks on arhitektide kollektiiv arhitektuuribüroost Arhitekt11 OÜ.

FOTO: Sisekaitseakadeemia

«Maakonnad sikutavad riigiasutusi enda poole» (22.04)

Palju ettepanekuid on teinud Ida-Virumaa. ASi Eesti Energia puhul selgitatakse, et valdav osa ettevõtte investeeringutest ja majandustegevusest on Ida-Viru maakonnas. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed võiks Ida-Virumaal asuda aga seetõttu, et see on kõige suurema nõustamisvajadusega piirkond, ning ka keeleinspektsioon võiks kolida sinna, kuna vajadus järelevalve järele on olemas. Narvas võiks asuda aga ka sisekaitseakadeemia, kuna seal on parim keskkond väljaõppeks.

«Uus võimuliit viib sisekaitseakadeemia Narva» (19.11)

«Töötame välja Ida-Virumaa programmi, mis sisaldab vajalikke investeeringuid infrastruktuuri ja inimeste elukvaliteedi parandamisse. Viime sisekaitseakadeemia Narva,» seisab loodava koalitsiooni aluspõhimõtete dokumendis.

See on aga vastuolus senise poliitikaga. Nii kinnitas pragune siseminister Hanno Pevkuri veel mullu sügisel, et sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale kolimise kava päevakorrast maas ning ministeerium keskendub kooli Tallinnas ja Paikusel asuvate hoonete renoveerimisele. Siseminister ütles toona, et keskendutakse Tallinnas Kase tänaval asuva akadeemia ja Pärnumaal Paikusel asuva kolledži hoonete renoveerimisele.

«Katri Raik: Kui läheb Narva, kas siis ka Eesti?» (31.11.)

Nii nagu arvas hiljuti Narvas elav ja töötav ERRi ajakirjanik Jüri Nikolajev, ei ole see siiski päris see, mida Narva inimesed ootavad. Mida Narva inimesed ootavad, seda ongi keeruline öelda, sest ühtegi käepärast uuringut või küsitluse tulemusi meil pole. Kindlasti ei oleks halb mõte üks selline uuring läbi viia.


2017

«Priit Kama: Ida-Virumaa vajab sisekaitseakadeemiat ja täisväärtuslikku Eesti elu» (4.01)

Ida-Virumaa elu aitaks normaliseerida pakutavate töökohtade mitmekesistamine, et tuua piirkonda uusi inimesi ning hoida siin kõrgharidusega noori – rahvusest olenemata –, kes oskavad eesti keelt. Uskumus, et Ida-Viru probleeme saab lahendada, kui arendada seda sihikindlalt odavtööjõu maakonnaks, on ohtlik nii sotsiaal-majanduslikult kui ka julgeolekuolukorda arvestades.

«Jaanus Villiko: mida tahab narvakas?» (19.01)

Pärast selliseid kohtumisi valitseb kogukonnas alati suur lootus, et nüüd-nüüd tuleb vajalik toetusmeede ja aitab ületada mõnedki need nähtamatud takistused loomuliku arengu teelt. Siis aga ühel kenal päeval avastatakse üllatusega, et lahendusi pakutakse hoopis teistele probleemidele kui nendele, millest nii pikalt ja põhjalikult räägitud oli. Olen aastate jooksul korduvalt näinud vene keelt emakeelena kõnelevate linnaametnike ja kohaliku elu eestvedajate arusaamatust ja pettumust, sest otsustajad küll küsisid neilt nõu ja leiti ka konsensus, kuid lõpptulemus oli siiski hoopis midagi muud.

«Tõnis Mölder: sisekaitseakadeemia kolimine nõrgendab julgeolekut» (23.01)

2011. aasta rahvaloenduse andmeil on maakonna elanike seas eestlasi 19 protsenti, linnades on eestlaste osatähtsus veel väiksem: Narvas ja Sillamäel vaid viis protsenti. Küsimus on, kas tahame oma jõustruktuuridesse nii suurel määral noori, kes tulevad integreerimata piirkonnast ja teise riigi inforuumist. Nende mõjutamine Eesti riigi julgeolekule olulisel ajal on tunduvalt lihtsam, kui me praegu arvata võiks.

«Sisekaitseakadeemia Narva viimine võib osutuda märksa odavamaks 36 miljonist» (30.01)

Siseministeeriumi hinnangul nõuaks 700 kadetile uue õppekompleksi rajamine Narva riigilt ühekordset investeeringut 35,9 miljonit eurot, kirjutab Põhjarannik. Seevastu praktikabaasi arendamise korral oleks vaja investeerida ainult 2,14 miljonit eurot.

«Erkki Koort sisekaitseakadeemia Narva kolimisest: Eestis on asutusi, mida ei maksa viia piirile väga lähedale» (31.01)

«Kui me oleme Ukraina konfliktist midagi õppinud, siis ka Eestis on asutusi, mida ei maksaks viia piirile just väga lähedale. Minu arust see aspekt ei tööta kohe kindlasti ja ma tooks ka selle aspekti sisse, et kinnine kool Narva linnas kindlasti ei muuda Narvat avatumaks,» selgitas Erkki Koort.

«Madis Kübar: sisejulgeolek ei vaja kasarmuid» (1.02)

Miskipärast arvab osa arutlejaid, et sisekaitseakadeemia õppureid hoitakse kasarmus kinni. Kuid sisekaitseakadeemia ei ole kinnine asutus, vaid tavapärane kõrgkool, mille üliõpilane võib elada kodus, üürida korterit või elada ühiselamus ning viibida seal enda äranägemise järgi.

Tihti on diskussioonis opereeritud ei tea kust võetud hirmutavate arvudega, mille kohaselt olevat akadeemia kolimine ebamõistlikult kallis. Tegelikult ei ole Narva kolimine oluliselt kallim kui Tallinna jäämine. Õppehoone, mille ehitamist vahepeal Tallinna plaaniti, maksab Narvas kõigi eelduste kohaselt sama palju. Tõsi on see, et kui Tallinnas on hädapärane ühiselamu olemas, siis Narva tuleb see ehitada, aga selle maksumuse kataks sisekaitseakadeemia praeguse krundi müügist saadav tulu.

Sisekaitseakadeemia Tallinnas

FOTO: Raul Mee

«Heiki Luts: Narva kant pole mingi pommiauk» (2.02)

Kindlasti on meile suurimat hämmingut tekitanud ametnike – rõhutan, just ametnike, sest poliitikud siiani selliste avaldustega pole esinenud – ennastsalgav võitlus Tallinnasse jäämise nimel. Selles võitluses nüüd enam vahendeid ei valita. Lisaks kõigele, sh õppejõudude, maa, õppurite ja ei tea veel mille puudustele, on käiku lastud äärmuslikud argumendid, julgeolekuküsimus. Nendest sõnavõttudest on jäänud mulje, nagu üritataks sisekaitseakadeemiat saata vähemalt Vorkutasse, mitte 200 kilomeetri kaugusele Tallinnast ehk sama kaugele, kui Tartu Tallinnast asub. Ja et Narva piirkond on kahe rinde vaheline eikellegimaa, kuhu püsivaid positsioone rajada ei saa, need tuleb kindlasti jätta tagala sügavustesse.

Pirita linnaosavanem: sisekaitseakadeemia kolimine ei too õnne kellegi õuele (7.02)

«On räägitud 63 miljonist eurost. Justiitsministeerium, mille minister sooviks akadeemiat väga Narva, on rääkinud väiksemast summast. Igatahes oleks akadeemia kinnine kool Narva linnas, mis kindlasti ei muudaks Narvat avatumaks. Kui valitsus suunaks selle raha Ida-Virumaa taristu arendamisse, muudaks see reaalselt Narva ja selle lähiümbruse elanike elukeskkonda oluliselt paremaks,» arvas Pirita linnaosavanem Tõnis Mölder.

«Sisekaitseakadeemia saatus ripub niidi otsas» (12.02)

Kui eestlastel on milleski kerge kokku leppida, siis enamasti küsimuses, kui palju miski maksab. See reegel ei kehti aga sisekaitseakadeemia Narva kolimise puhul: justiitsministeerium süüdistab siseministeeriumi kolimiskulude tahtlikus ülepaisutamises, siseministeeriumi meelest alahindab esimene kogu projekti maksumust ja mõju Eesti turvalisusele.

«Juhtkiri: sisekaitseakadeemia kolimisest on saanud asi iseeneses» (13.02)

Just julgeoleku aspekti sisse toomine avalikesse vaidlustesse on muutnud ametnike/õppejõudude/poliitikute aastaid kestnud ja väikesena näiva sõrmkooguveo üldpoliitiliseks teemaks. Kui ühe ametkonna esindajad väidavad, et kolimine on (vähemalt mingil määral) julgeolekuoht, ja teise ametkonna esindajad, et see on (kahtlemata) julgeolekulahendus, siis loomulikult vaatavad nii ettevõtjad kui teised kohalikud elanikud seda vaidlust imestuse ja ehmatusega. Tuline kolimisvaidlus ise tundub olevat saanud piirkonna arengutakistuseks?

Sisekaitseakadeemia kadetid rivistusel.

FOTO: Toomas Tatar

«Evelyn Sepp: sisekaitseakadeemia Narva viimine on lollus kuubis» (13.02)

Ida-Virumaad ei ole võimalik eestistada nii, et viime mõne riigiasutuse Narva või pöörame riiklikult, administratiivselt ja käsukorras talentide liikumissuuna ümber. See on naiivne ulme ning tegelike probleemide eitamine ja meie ühise raha raiskamine.

Ka narvalased ise ei hinda eliidi töökohtade kohalolekut samaväärseks Eesti ühiskonnale omase heaolu kohaloleku tunnetamisega, kuna Tallinnast toodud töökohad on ju mõeldud eeskätt Tallinnast toodud eestlastele.

Et natuke ka numrbritega olukorra abusrdsust illustreerida, siis näiteks Narvas elab u 60 000 inimest, neist on eestlasi umbes 3000. Et Narvast saaks eestlaste linn, mis näib olevat mõne valitsuspartei poliitiline loosung või unistus, tuleks sinna depoteerida vähemalt 30 000 eestlast, ja nagu elu näitab, siis kõrgharidusega, suurt lisandväärtust loovat, mitte lihtsalt eestlast.

«Arutelu sisekaitseakadeemia saatuse üle lükkus neljapäeva» (13.02)

Poliitikute erikomisjon pidi esmaspäeva õhtul arutama, millises mahus sisekaitseakadeemia Narva kolitakse, kuid Keskerakonna soovil lükkus komisjoni istung neljapäeva.

Kohtumisel Keskerakonda esindama pidanud haridus- ja teadusminister Mailis Reps ja parlamendi rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin pidid mõlemad osalema riigikogu istungil, seega otsustati tulla sisekaitseakadeemia tulevikku arutama hoopis neljapäeva hommikul.

«Endised siseministrid: sisekaitseakadeemia kolimine Narva tähendaks sisuliselt selle lõppu»(14.02)

«Veelgi lihtsamalt öeldes, kui tänasel võimuliidul on 20–30 miljonit eurot vaba raha «betooni panemiseks», siis tasub see investeerida Ida-Virumaa elukeskkonna parandamiseks ja ehitada ujula, lasteaiad või muud kohalikele inimestele vajalikku,» märgivad siseministrid.

Endised siseministrid toetavad senise kava jätkumist, mille järgi keskenduks siseministeerium Narva praktikakeskuse arendamisele ja Tallinnas Kase tänaval asuva akadeemia peamaja ning Pärnumaal Paikusel asuva politsei- ja piirivalvekolledži hoonete renoveerimisele.

Pöördumisele on alla kirjutanud Märt Rask, kes oli siseminister aastatel 1995–1996, aastatel 2002–2003 siseministrina töötanud Ain Seppik, aastal 2003 samal kohal olnud Toomas Varek, aastatel 2005–2007 siseministrina töötanud Kalle Laanet ja aastatel 2014–2016 siseministri kohal töötanud Hanno Pevkur.