Ratase valitsuse liikmed on küll noorevõitu, kuid ajalooharidusega vanemad kolleegid võiksid neid valgustada nõukogudeaegsetest «kangelastegudest», mida saatsid korda jõgede ümberpöörajad, kirjutab ekspoliitik Evelyn Sepp.
Evelyn Sepp: Sisekaitseakadeemia Narva viimine on lollus kuubis (11)
13. veebruar 2017, 17:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ida-Virumaad ei ole võimalik eestistada nii, et viime mõne riigiasutuse Narva või pöörame riiklikult, administratiivselt ja käsukorras talentide liikumissuuna ümber. See on naiivne ulme ning tegelike probleemide eitamine ja meie ühise raha raiskamine.
Ka narvalased ise ei hinda eliidi töökohtade kohalolekut samaväärseks Eesti ühiskonnale omase heaolu kohaloleku tunnetamisega, kuna Tallinnast toodud töökohad on ju mõeldud eeskätt Tallinnast toodud eestlastele.
Et natuke ka numbritega olukorra absurdsust illustreerida, siis näiteks Narvas elab u 60 000 inimest, neist on eestlasi umbes 3000. Et Narvast saaks eestlaste linn, mis näib olevat mõne valitsuspartei poliitiline loosung või unistus, tuleks sinna depoteerida vähemalt 30 000 eestlast, ja nagu elu näitab, siis kõrgharidusega, suurt lisandväärtust loovat, mitte lihtsalt eestlast.
Seda on pea Pärnu linna jagu inimesi. Sest just lisandväärtus on see, mida seal teistega võrreldes vähe luuakse. Ei aita kui toome Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks 100 ametikohta Narva. Seda eesmärki saab lahendada vaid soodustades kõrgepalgaliste töökohtade teket sealses erasektoris. Mida rohkem ametnikke, seda raskem on erasektoril saada häid töötajaid. Talendibaas teatavasti on piiratud. Ametnike deporteerimine raiskab aga nende tööaega ja meie ühist raha, ja puudutab vaid eelarve ümberjagamist mitte aga uue rikkuse loomist, millest kokkuvõttes halvenem ka pakutava teenuse kvaliteet, konkurents ja avaliku teenuse tipp-spetsialistide rotatsioon.
Kaasaegse talendimajanduse mõjude hindamise rusikareegel ütleb, et üks suurt lisandväärtust loov töökoht toob kaasa viis lihtsamat töökohta ja mitte vastupidi. Küllap tasub seega ka meil sellest teadmisest lähtuda.
Lahendus Ida-Viru aegunud majandusstruktuurile, tööpuudusele, madalatele sissetulekutele ei ole mitte ametnike töökohtades, vaid lisanduvate erasektori töökohtades, mis tõmbavad talenti ja millel on omadus luua juurde uusi töökohti ja lisandväärtust loovaid inimesi.
Kõik muu on võrdne suvalise populismi ja meie ühise raha raiskamisega. 30 000 uut eestlasest talenti Narvas on võimatu ülesanne nii lähemas kui kaugemas perspektiivis alusta kust otsast tahes.
Seega võiks selle riiklike töökohtade ületoomise mõju esitamise regionaalarengule lihtsalt lõpetada, sest seda ei ole ega tule ja veelkord- mida rohkem häid inimesi on hõivatud «ametnik olemisega», seda vähem on erasektoril võimalik leida tööturult talente. Punkt.
Ka Narva Kolledži puhul ei tohi unustada, et olulist mõju regionaalarengule ei saavutatud: eestikeelsed inimesed selle töö järgi alaliselt Narva pole kolinud, inimeste konkurentsivõime kohta suurt midagi öelda ei taha, maksutulu kasvu ilmselt ei tuvasta ja kultuurilist segunemist ka mitte. Sama ka paljuräägitud Jõhvi vanglaga: enamus juhtivtöötajatest pendeldab endiselt. Pered ei ole sinna järele kolinud, maksutulu laekumine kohalikule omavalitsusele ei ole oluliselt tõusnud ja kultuurilist mõju vist mõõta ei ole mõtet, kui mitte tahta olla eriti vastik...
Lühidalt kokku võttes saab ka kõigi järgmiste taoliste katsete mõju regionaalarengule olema sarnane, nagu ka võrdlus nõukogudeliku jõgede ümberpööramise plaaniga, sest riik ei oma inimesi ning talent liigub ikka sinna kus on terviklik komplekt - nii huvipakkuv töö kui ka sobiv elukeskkond, mida seal ei ole ja mille loomisega seal seni ka üleliia ei pingutata.
Ja nüüd jõuame me tegeliku tegematajätmiseni: elukeskkonnani. Head poliitikud - Narva on endiselt linn, kus elab umbes 60 000 inimest, kus on umbes täpselt 1 muuseum, 1 galerii, 1 tasemel restoran, 1 saun (kui läbite 1.korruse pommiaugu). 1 kaasaegne kinokompleks. Ja mitte ühtegi kaasaegset spordikompleksi, kõrgkultuuri püsivat kohalolekut, kaasaegset linnakeskkonda, normaalset ühistranspordikorraldust, kvaliteetset raviteenust pakkuvat meditsiiniasutust jne.
Need on põhjused, miks kohalikud sealt lahkuvad, ja miks teised asemele ei taha tulla. Mind kodanikuna ei huvita, kes selle eest vastutab – riik või kohalik omavalitsus. Minu jaoks on see reaalsus ja vaatamata sellele, et olen suur Narva patrioot, ei leiaks ma argumente, et sinna alaliselt kolida. Just neil põhjustel.
Et kohalikud inimesed tunneksid seal Eesti riigi osana ja ühiskonna kohalolekut, tuleb alustada nende enesetunde, nagu ka minu argumentide ümberpööramisest ja faktiliste asjolude muutmisest. Ja uskuge mind, see toob sinna ka eestlastest turistid, talendid ja hoiab sealsed inimesed samuti oma kodukohas, tõstab nende Eesti patriotism, lisab põhjuseid uhke olla jne.
Jah, päris probleemide lahendamine on kallim kui poliitiliste loosungite ja lolluse sõnastamine, aga see on ka paraku ainus, millel on mõju tegelikule probleemile – ebakindlusele, julgeolekule ja potentsiaalsele maniplueerimisele, mis võib destabiliseerida kogu Eesti rahuolekut.
Jõgede ümberpööramine teatavasti ebaõnnestus, ja on senini põhjusega naerualune näide ülimast agarusest ja poliiitilisest ogarusest. Lõpetagem see ka siin Eestis ja Ida-Virumaal enne, kui sellest saab järjekordne ood kohalikule kilplusele.