/nginx/o/2014/02/21/2840602t1h418a.jpg)
/nginx/o/2011/01/04/494056t1ha9fe.jpg)
Küsimus, kas kolida Sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale, on praegu veel lahtine. Ehkki esialgne jah-sõna on justkui öeldud, on valitsus siiski otsustanud teha pausi, et kaaluda kõiki plusse ja miinuseid.
Irina Tokareva: kas kolida Sisekaitseakadeemia Varesesaarele?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Plussidest on räägitud üsna palju: see otsus on oluline selleks, et tasandada sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust Ida-Virumaa ja teiste Eesti regioonide vahel. Mis puutub vastuargumentidesse, siis just need tekitavad minus kahtlusi ja küsimusi.
Esimene argument: see on liiga kallis. Investeeringud akadeemia värskendamiseks on vajalikud niikuinii. Kui jätta akadeemia praegusesse asukohta, läheb see maksma 81 miljonit eurot. Kui kolida õppeasutus Ida-Virumaale, siis 98 miljonit eurot. Vahe on muidugi suur, kuid see ei tohi olla määrav, kui Ida-Virumaa areng on riigi jaoks tõesti tähtis.
Teine argument: õppejõud ja tudengid seda ei soovi. Neid võib mõista: kes sooviks vahetada pealinna piirilinna vastu, linna vastu, millest kõneleb palju tähelepanu saanud Sulev Keeduse film «Varesesaare venelased»? (Varesesaar ehk Kreenholm on üks võimalikke kohti akadeemia jaoks Ida-Virumaal.)
Tegelikult ei ole Narvas kõik nii halvasti, kui kõrvaltvaatajatele näib, ehkki linn ei saa muidugi arvestada noorte, energiliste ja ambitsioonikate inimeste massilise kolimisega sinna. Samal ajal on hea töökoht meie jaoks niivõrd suur argument, et vaevalt küll keelduvad õppejõud ja tudengid Ida-Virumaale kolimast, kui see otsus siiski tuleb.