Arvestades, et ettevaatavalt on Eesti tööturul tekkimas töökäte puudus, peab Eesti majandus olema maksimaalselt avatud ning siinne tööturg paindlikult turvaline. Ettevõtjatel peab olema kindlus, et riik sekkub majandusse minimaalselt, sest tootlikkust ei loo mitte riiklikud regulatsioonid, aruandlus ja järelevalve, vaid paindlik tööturg, uuenduslikud lahendused ja inimeste tahe olla ettevõtja ning ettevõtlik. Riigi võimalus ettevõtjatele jõukuse kasvatamisel appi tulla olgu eelkõige lihtsa, selge ja arusaadava maksukeskkonna loomine, ekspordi toetamine ja seadusandluse lihtsustamine.
Ekspordi toetamiseks on minu arvates ülioluline suurendada teadlikult valitud sihtturgudele (näiteks Aasias) Eesti müügivõimekust, et suudaksime teadlaste ja start-up'ide loodut ka laia maailma viia, et Eesti jõukust kasvatada. Eestisse inimeste kutsumiseks on mõistlik edendada oma tugevusi, näiteks spetsiaalturismi meditsiini-, konverentsi-, spaa- või loodusturismi näol. Sellist turismi aitaks elavdada ka mõne pikaajalise suure projekti käimalükkamine – näiteks Tallinna-Helsingi tunnel või süstikrongid Peterburi.
Ma näen tugevat lisapotentsiaali Eesti igipõlises tugevuses ehk merendusega seotud tööstuses. Olgu vaid ühe näitena toodud mõte tuua suured kaubalaevad Eesti registrisse, mis annaks hea majandamise korral Eestile sadu miljoneid eurosid.
3. Eesti vabaduse kinnistab rahva kaitsetahe ja head suhted partneritega.
2016. aasta jõulude ajal võime väita, et Eesti pole kunagi olnud paremini kaitstud kui täna. Ent üleilmselt ärevad ajad sunnivad meid rohkem pingutama. Kriisikolded Süürias ja selle lähinaabruses, Venemaa agressiivne käitumine oma naabrite suhtes, Brexit ja veel mitmed sündmused maailmas sunnivad meid üha enam rahvusvaheliselt kaasa rääkima. Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust tähendab, et Euroopa Liidus tekib vältimatu vajadus kaine ja ratsionaalse poliitika järele ja selle koha peab sisse võtma Eesti. Samal ajal on tähtis säilitada head suhted nii Suurbritannia kui USAga.