Mida kõike eluratas inimeste teele ei veereta. Tulevase peaministri Jüri Ratase elus võinuks kõik minna teisiti. Ta juhiks praegu Eesti Olümpiakomiteed (EOK) ja oleks tegevpoliitikast kaugel eemal.
Peaministriks tänu ühele vastuhäälele (3)
/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
11. november 2016, 23:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Et see nii ei ole, selles on süüdi need 61 hääletajat, kes kevadel EOK juhi valimistel Urmas Sõõrumaa poolt hääletasid. Ratas kaotas ühe häälega ja pidi poliitikas jätkama. Üks hääl teisiti, ja Eesti uueks peaministriks saaks nüüd hoopis Mailis Reps või Kadri Simson.
Kuid saab hoopis Jüri Ratas. Hea lastetoaga aus inimene. Ilmselge, et Ratase puhul me sellist eneseimetlust, nagu tema eelkäijale Taavi Rõivasele omane oli, nägema ei hakka. Viisakas tagasihoidlikkus meeldib Eesti inimesele kindlasti rohkem kui klantsitud edevus.
Kuid on üks suur küsimus: kuidas kavatseb Jüri Ratas valitsusjuhina käituda? Eesti vajab igapäevapoliitikas head juhti ja siin peab Ratas oma senist käitumist – ümmargused seisukohad ja soov olla kõigi sõber – kardinaalselt muutma. Me ei vaja järjestikku teist peaministrit, kes mune mitmes korvis hoiab ja seetõttu olulisi otsuseid edasi lükkab. Eestil ei ole seda aega kuskilt võtta.
Rõivase näide võiks olla Ratasele õppetunniks. Ainult selged seisukohad ja otsused tagavad uuele peaministrile, et teda ei hakata pidama oma valitsuspartnerite tõukerattaks. Hea inimesena ei tohi Ratas lasta end pärssida tänutundel sotside ja IRLi vastu, kes temast peaministri tegid. Kui on vaja pauku teha, siis tuleb seda ka teha. Olgu sihtmärgiks kasvõi partnerid.
Peaminister on liider ja Ratase seniseks kvaliteedimärgiks olnud ümmargune jutt ei ole peaministrile kohane. Ekspertide kaasamine uue võimuliidu valitsusleppe koostamisse on kiiduväärt tegu, kuid arvamustele peavad järgnema ka otsused.
Jüri Ratase viimane reaalne juhtimiskogemus pärineb 2007. aastast, kui ta oli sunnitud lahkuma Tallinna linnapea kohalt. Ta on juhtinud korvpalliliitu ja juhatanud parlamendiistungeid, kuid need ametid pole vastutuse poolest ligilähedalgi riigi juhtimisele.
Tulevik näitab, kas Edgar Savisaare poliitkoolis noorena omandatud kogemused aitavad Ratasel õigel ajal tajuda, mis hetkest Tsahkna ja Ossinovski temaga mängima asuvad. Et see juhtub, on poliitikas vältimatu.