Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu lipud.

FOTO: Stefan Rousseau/PA Wire/PA Images

Brittide tegelik lahkumine Euroopa Liidust sai eile veel ühe tõkke. Kohus leidis, et lahkumist ei saa käivitada ilma parlamendi otsuseta. Theresa May valitsus soovis aga vältida parlamendi kaasamist lahkumisavalduse esitamisse.

Loomulikult annab see taas jõudu spekulatsioonidele, et võib-olla Brexitit ikka ei tulegi. Praegu seda varianti küll eriti tõenäoliseks ei peeta. Kui see aga tõesti nii läheks, võiksid nii Eesti kui ka teised ELi riigid selle üle rõõmustada. Brittide lahkumises ei näe midagi head ei Põhjamaad ega Balti riigid. Kaotame tugeva vabakaubandust ning paljusid teisi jagatud väärtusi toetava liitlase. Ühendkuningriigi võimalik nõrgenemine lahkumise järel ei ole mitte ühelgi moel meie huvides.

Ometi oleks ka Brexitist loobumisel negatiivsed tagajärjed, kui see toimuks viisil, mis lõhestab Briti ühiskonda ja annaks uut hoogu populistlikult lahmivatele poliitilistele jõududele. Kui inimestele jääb mulje, et pahad poliitikud on nende Brexiti kuidagi ära sahkerdanud, saab see olla vaid toit eliidivastastele meeleoludele. Veidi teine oleks lugu siis, kui näiteks erakorralistel parlamendivalimistel võidaks ühemõtteliselt need, kes on Brexiti vastu.

Igal juhul tähendab eilne kohtuotsus, et ebaselguse periood pikeneb. Valitsus saab otsuse kõrgemasse kohtuastmesse edasi kaevata. Kui ka sealt tuleb samasugune otsus, tähendab see esiteks vaidlusi selle üle, mille üle ja kuidas parlamendi kojad täpsemalt arutlema ja otsustama hakkavad.

Üks võimalus on, et parlament annaks lakoonilise «ei» või «jah» vastuse – kas esitada ELile lahkumisavaldus või mitte. Ennustatakse, et kuigi parlamendis on ülekaalus Brexiti vastu olnute leer, tuleks otsus ometi lahkumist pooldav, sest poliitikute enamus ei riski minna referendumil avaldatud tahte vastu. See seaks valitsuse uuesti tugevamasse positsiooni ning erakorraliste parlamendivalimiste tõenäosus oleks väike.

Teine võimalus on, et parlament hakkab jõulisemalt dikteerima lahkumisläbirääkimiste positsioone, ning seda tõenäoliselt siis Brexitit lahjendavas suunas. See pikendaks protsessi ja erakorraliste valimiste tõenäosus kasvaks. Siis sõltuks palju valimiste ajast – sellest, millised Brexiti majanduslikud ja muud mõjud on ühiskonnale kohale jõudnud. Need pole aga kõigi gruppide jaoks ühtmoodi head või halvad ega saabu kõigile ühel ajal.

Tuleme tagasi pealkirjas esitatud küsimuse juurde. Ainus enam-vähem hea viis Brexiti ärajäämiseks olekski see, kui mõeldavatel erakorralistel valimistel saaks ühemõttelise võidu need poliitikud, kes on Brexiti vastu ja ka ütlevad selle kampaania ajal välja. Briti naela kursi eilne väike võnge ülespoole võibki näidata seda, et mõned turuosalised midagi säärast ennustavad.

Kindlalt saab praegu öelda vaid seda, et ebaselguse periood pikeneb. Ka siis, kui kõik muud rahvusvaheliste suhete tegurid oleks rahulikud ja ennustatavad, oleks selgusetuses raske midagi head leida. Praegusel niigi ülikeerulisel ajal on see aga kaheldamatult suur täiendav riskitegur.