Urmas Somelar.

FOTO: Sander Ilvest

Praktilistes asjades ei tasu õisi nähes veel üleliia rõõmustada, sest puud tuntakse viljast. Nagu ütleb piiblisalm «ei korjata viigimarju kibuvitstelt ega koguta ohakailt viinamarjakobaraid». (Lk 6:43)

Riigikontrolli audit osutab selgelt, et viieteist aasta jooksul pole saavutatud riigi kinnisvara korraldusele seatud eesmärke. Sihiseade oli kirjas juba Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) asutamise seletuskirjas ja seda on üle kinnitatud üha järgnevates dokumentides.

Kui viieteist aastaga pole õnnestunud sellelt «puult» soovitud vilja saada, siis võib-olla pole mulda pandud üldsegi õige puu? Aastast aastasse korduvad ühed ja samad etteheited. Me ju kõik näeme, et RKAS kasvatab kibuvitsamarju, aga ometi jätkavad otsustajad tuima järjekindlusega kinnitamist: ei, need on viinamarjad, ja järgmisel aastal on need veel magusamad.

Sama metafooriga jätkates: ka kibuvitsamarjad võivad ju olla mingis kontekstis täitsa toredad. Aga kui me ikkagi viinamarju tahame, siis vast rajaks kibuvitstest vabale maale viinamarjaistanduse. Või ostaks viinamarju hoopis turult nende inimeste käest, kes juba oskavad neid kasvatada? Täpsemalt: nendelt, kellel need viinamarjad juba ongi olemas, ilusti kastides, vaatamiseks ja maitsmiseks välja pandud.

RKAS on suure sunniga (!) saavutanud 15 aasta jooksul turuosa 25 protsenti – eelmise aasta lõpuks oli RKASile üle antud veerand kogu riigiasutuste kasutuses olevast pinnast. Vabandustest tuleb välja, et enamik riigiasutuste ja omavalitsuste juhtidest on sellised tuimad ja mõistmatud talupojad, kes lihtsalt ei saa aru, millised imed neid ootavad, andes oma hooned RKASile üle ja hakates sellele firmale renti maksma.

Võib-olla tõesti on nad mõistmatud, ei oska täielikult välistada. Aga mina mõtleks siiski ka võimalusele, et talupojatarkus on siinkohal peente kinganinadega RKASi ja rahandusministeeriumi tegelaste omast suurem. Osundan: «Riigikontrolli analüüs ei kinnita, et kinnisvara korrashoiuteenuste keskne korraldamine RKASi poolt kujuneb riigiasutustele säästlikumaks.»

Ma tõesti ei saa aru, mis häda sunnib praegust peaministrit Taavi Rõivast kaitsma üht kunagist lahendust, peale selle, et ta ise oli kunagi RKASi nõukogu esimees. Peaministri tasemel tuleks osata mõista, et tegu on lihtsalt ühe tööriistaga riigi asjade korraldamisel, ja kui see ilmselgelt ei toimi piisavalt hästi, ei sobi kõigiks vajalikeks töödeks, siis tuleb lisaks uus tööriist leida. Viisteist aastat reformi ja meie, kodanikud ja maksumaksjad, peame ikka ja jälle lugema, et endiselt pole isegi selget ülevaadet avalikule võimule kuuluvatest hoonetest ja nende kuludest.

Äärmuslikult nadi on ka siinsamas pildile joonistatud Urmas Somelari, RKASi juhi ja tänase «nädala näo» avalik esinemine. Mina ei tea, kas tal ei lubata enam küsimustele vastata või ta ei julge või ei oska seda teha. Parimal juhul võiks ta selgitusi nimetada sooja õhu võngutamiseks. Postimehe reporter sai eile oma küsimustele vastuseks kaks nadi lõigukest.

Nii see asi siiski edasi minna ei tohi, et riigi varanduse hoidmise ja kasvatamise üle pannakse valvama inimesi, kes pole nõus või võimelised Eesti inimestele otse ja avalikult selgitama oma tööga seotud küsimusi. Kui meil on üks oluline asutus ja sellel on pealik, siis peaks olema enesest mõistetav, et just see pealik ka räägib, kelle jaoks, mida ja kuidas tema asutus teeb.

Või kui RKASi nõukogu on teadlikult valinud juhiks tummahamba, siis palun tulge ja seletage ise, kuidas ilmaelu käib ja millal kibuvitste asemel viinamarju saama hakkab. Palun, nõukogu liikmed Tarmo Porgand (esimees), Kalev Lillo, Teet Reedi, Tõnis Rüütel, Yoko Alender ja Olle Koop.