Välisministrikandidaadiks esitatud haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi kirjutas Facebookis, et teda on «toodud ikka jõuga, hüljatud kohti täitma ja hädasid lahendama».
Jürgen Ligi: mind on toodud ikka jõuga hüljatud kohti täitma ja hädasid lahendama (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jürgen Ligi postitus täismahus:
Hulk inimesi arvas mu reedesest postist, et läksingi jala ees ja ootan välismaal portfelli järele. Ainult presidendiplaani ei loetud välja ega võetud tõsiselt.
Paraku tõena võttis asja ka portfell ja tuligi Viini järele. Ei lugenud, et ma ei taht asjast rääkida, peaminister on targem ja hommik ka.
Asi on tekitanud vist juba sama palju viha kui ahnuse jutt mulle nalja – arvestades kogu vägivalda kõige taga. Mind on toodud ikka jõuga, hüljatud kohti täitma ja hädasid lahendama, mitte pole ma ise unistustes elanud. Poliitikas loeb pilt, heli ja kampaania, mispärast mul pole tegelikult olnud mingit lootust. 10 aktiivset aastat kulus, et pudeneks esimene portfell, loobunud sõbralt ja diplomaadilt, ja seda oli juba kõigile teistele pakutud. Kohast Laari valitsuses olin enne keeldunud – ei tundnud endal spetsiifika natuuri ega kogemust.
Hariduses ja teaduses olen enda meelest hariduste (õpetaja oma seal sees), tausta ja kogemuste pärast, tegelikult aga saadi see koht enne mind hoopis teisiti ja aastaga teda lihtsalt enam ei tahetud. Ja siis ei tahetud minu tõttu koalitsioonilepet alla kirjutada.
Rahandusse sattusin justkui pärast rahanduskomisjoni ja majandushariduse pärast, aga päriselt kuna oli kriis ja polnud valitsust ega otsuseid. Püssidki olid põõsas.
Poolteise aasta pärast sain teada, et reformid, eelarve, euro ja «parima» tiitlid on küll ja küll ja vaheldust on vaja, olen vaba. Vot siis küll pahandasin, aga teisiti läks muul põhjusel.
Vastu ootusi olen tulnud, aga kui läinud, on kolleegid jätnud sooja tunde, et läinud on üle ootuste hästi – mis muidugi ei ütle, kas ootused olid nii all või tulemused üleval.
Välisasjadest ei tea ma vähemalt pooli, aga välismaale viltu olen olnud lapsest saati. Vene ajal valisin geograafia ja Eesti ajal välismajanduse, isegi ärijuhtimist õppisin osalt «rahvusvahelise» pärast, mis reedab huve. Kohustused ja komisjonid on aga kaitseministril, riigikaitse komisjoni esimehel, rahandusministril, NATO parlamentaarse delegatsiooni esimehel.
Kahju on jätta haridust ja teadust ja rohkem ma millelegi ei vihja – portfellid ju kuulavad ja saavad valesti aru. Valijameeste allkirjade peale pole ma ka kunagi mõelnud, tõsiselt. Ja vägivald tegelikult inspireerib. Lahingud võtan vastu ja ei kurda.