Sirp 01.04.2016

FOTO: Sirp

Sirp 1. aprillil 2016

Oleme nõukogude aja pärandist hästi lahti saanud. Linda Kaljundi intervjuu Eesti Vabariigi teaduspreemia laureaadi TÕNU TANNBERGIGA. Tõnu Tannberg: «Kui läheneda sõjaajaloole mitte kindralstaabi, vaid sõdurite ja tsivilistide perspektiivist, saab ühiskonna toimemehhanisme paremini mõista ning ka suurt poliitikat varjundirikkamalt käsitleda.»

HILLE HANSO, PEETER RAUDSIK: Madala maa ahtake horisont

Lugedes Eesti väljaannetes avaldatud sõnavõtte põgenike saabumise ja araabia maailmas kohta, tekib rohkem küsimusi, kui on leida vastuseid. Paljud neil teemadel kirjutavad arvamusliidrid ei suuda olukorda selgitada või keskenduvad arutelus teisejärgulisele.

KRISTA KODRES: Pintsliga jutustatud ajalugu

Läinud aasta lõpul ilmunud artiklikogumik «Kunstnik ja Kleio. Ajalugu ja kunst 19. sajandil» on tähelepanuväärne mitmel moel. Eesti Kunstimuuseum pöörab oma toimetiste sarja kümnenda köitega avalikkuse tähelepanu teemavaldkonnale, millega me kõik, seda endale enamasti teadvustamata, peaaegu iga päev kokku puutume. Pildid ja kujutised ümbritsevad meid igal pool ja kogu aeg: tänaval, ajalehes, internetis, raamatutes, eriti õpikutes. Muu hulgas täidavad need visuaalse informatsiooni kandja rolli, kujundades suuresti seda, kuidas maailma kogeme ja sellest aru saame.

TOOMAS HIIO: Eestikeelne maailma ajalugu on jälle soomlaste kirjutatud

Maailma ajalugu. Peatoimetaja Seppo Zetterberg, soome keelest tõlkinud Erkki Bahovski ja Elle Vaht, toimetanud Leino Pahtma.

Seppo Zetterbergi peatoimetatud «Maailmanhistorian pikkujättiläinen» ilmus esimest korda möödunud ajastu lõpuaastail, 1988. aastal. Aasta varem oli trükivalgust näinud «Suomen historian pikkujättiläinen», mille koostamist oli juhtinud sama peatoimetaja. Mõlemad avaldas kirjastus WSOY, vanema nimega Werner Söderström Osakeyhtiö. Pikkujättiläinen – väike hiiglane – on Soome raamatuturul peaaegu samasugune sisuga asi, nagu need 100-mida-tahes-teatmeteosed meil, aga tõsiseltvõetavam.

JAAN LAHE: Universaalajalugude aeg on möödas

Haritud lugejale, kes tunneb põhjalikumalt Vanade Idamaade ajalugu, on «Maailma ajalugu» liiga pealiskaudne ning täis ebatäpsusi, vaieldavusi ja faktidena esitatud hüpoteese.

Raamatutel, mis püüavad hõlmata kogu maailma ajalugu, on õhtumaises historiograafias pikk traditsioon. Juba «ajaloo isa» Herodotose (u 484-u 425 eKr) «Historias» võib näha ambitsiooni kirjeldada kõiki maailma maid ja rahvaid. Et raamat käsitleb reaalselt vaid kreeklaste asuala ja Pärsia Ahhemeniidide riigi territooriumil või nende vahetus läheduses elanud rahvaid, ei muuda asja. Tollaste kreeklaste jaoks tuntud oikumene ehk asustatud maailm oligi oluliselt väiksem kui meie maailm.

MATI HINT: Baltimaade sõjateater 1941–1945 briti pilguga

Miks on nii, et arvestatav osa eestlasi tahab ennast seostada idarinde mütoloogia ja natsliku vägivallarežiimiga, mis oleks meid kõiki elimineerinud?

Prit Buttar: Between Giants. The Battle for the Baltics in World War II. Eesti keeles: Kahe hiiglase vahel. Lahingud Balti riikide pärast 2. maailmasõjas.

Ei juhtu just liiga sageli, et välismaine autor keskendub Teist maailmasõda käsitledes Nõukogude Liidu ja Saksamaa võitlustele Baltikumis. Lääneliitlased kuigi otseselt Baltikumis toimunud võitlustest osa ei võtnud, seetõttu väärib briti harrastusajaloolase Prit Buttari suuremahuline monograafia siinmail tähelepanu, seda enam, et tuletab meelde ka seda, mida üks või teine sõtta kistu püüab unustada.

LEA LEPPIK: Tartu Toomemäel ehitatakse Euroopat

Selle aasta alguses anti Tartu ülikooli ajaloolisele arhitektuuriansamblile Euroopa kultuuripärandi märgis.

Euroopa kultuuripärandi märgis antakse üle 13. aprillil Brüsselis. Seega on tegu Euroopale olulise objektiga, mis sümboliseerib selle regiooni ideaale, väärtusi, ajalugu ja integratsiooni. 2013. aastast on sellise märgise saanud 29 loodus-, kultuuri- ja arhitektuuripärandi objekti. Eestist on juba nimekirja pääsenud Tallinna Suurgildi hoone. Objekte valitakse nende sümbolväärtuse ja ajaloolise rolli, aga ka integratsiooni edendava panuse järgi.

Kümme aastat keeletegu. Aili Künstler intervjueerib keeleteo auhinna asutamise juures olnud JÜRI VALGET.

Teatri aastaauhindade laureaadid

Tambet Kaugema intervjuu parima lavastaja auhinna pälvinud ARTJOM GAREJEVIGA. Artjom Garejev: «Selleks et tekiks oma käekiri, tuleb palju «kirjutada»»

Huik! suureks segakooriks!

Kaspar Mänd: «Iga eestlane peabki mitme eest väljas olema.»

Hele-Maria Taimla

Laialdase tegevusega dirigent Kaspar Mänd on rahvusooperi Estonia dirigent, juhatab Otsa kooli sümfooniaorkestrit, enda loodud segakoori HUIK! ning osaleb pidevalt muusikaprojektides. Mänd annab endale aru, et aastate pärast võib ta oma ettevõtmistele vaadata hoopis teise pilguga, ent usub, et uudishimu viib teda ja ta kollektiive edasi.

Avalik kiri

La Scala Valgas?*

Tere! Teile kirjutab Ivalo Randalu.

Hiljuti päris hea tuttav, emeriitprofessor Ilmar Pihlak nimelt, kas tean La Scala möödunud sajandi teise kümnendi alguse Valga-gastrollist midagi?

KALMER LAUK: Kõige rohkem säutsutud Eesti teaduspublikatsioon

On aeg hakata jälgima ka seda, mis toimub teaduse ümber suures ääretus veebis. Siin tulebki appi altmeetria.

Kui Derek John de Solla Price avaldas 1963. aastal raamatu «Suur teadus – väike teadus» («Little Science – Big Science»), kus kirjeldab revolutsioonilist ideed, et teaduse kasv on peatumatu ja teadus peaks kasutama just teadust, et ennast mõõta ja kirjeldada, siis polnud ei austatud härra Price’il ega kellelgi teisel õrna aimu, kuhu teadus ja bibliomeetria jõuab aastaks 2016.

Ain Anger Modest Mussorgski «Boriss Godunovis» Covent Gardenis,