Sergei Medvedev ⟩ Kas Putinil on õigus Šostakovitšile?

Dmitri Šostakovitš 1958. aastal. Foto: Ingi Paris / Akg-images

Vene kirjanik ja ajaloolane Sergei Medvedev arutleb oma essees geniaalse helilooja Dmitri Šostakovitši elu ja tema seitsmenda sümfoonia taustal, millised on fašistliku Venemaa õigused omaaegsele tippkunstile ja võidule Hitleri Saksamaa üle.

Möödunud nädalal esitati Prahas Tšehhi filharmoonia kodusel laval, neorenessanslikus Rudolfinumis Šostakovitšit. Filharmoonia orkester esitas peadirigent Semjon Bõtškovi juhatusel tema Seitsmendat sümfooniat «Leningrad». Ilmselt leidub maailma muusikakirjanduses vähe teoseid, mis oleks niivõrd mütologiseeritud ja heroiseeritud. Üldlevinud versiooni kohaselt loodi see 1941. aasta suvel, sõja esimestel kuudel. Šostakovitš oli Saksamaa kallaletungist Nõukogude Liidule vapustatud ja püüdis mitu korda Punaarmeesse või rahvakaitseväkke pääseda, ent sõjakomissarid keeldusid ja pakkusid tööd küll kaitserajatiste ehitusel, küll sõjaväelise bajaaniorkestri juhi kohale. Lõpuks, pärast tungivaid pöördumisi, võeti ta arvele õhukaitse tuletõrjesalka, mille ülesanne oli kustutada süütepomme – tuntud on fotod temast Leningradi majade katustel kombinesoonis ja tuletõrjekiivriga, mille alt läigatavad kuulsad ümmargused prillid.

Samal ajal asus ta uue sümfoonia kallale: töö köitis teda nõnda, et vahtkonda asudes võttis ta ka partituuri katusele kaasa. 1941. aasta septembris Luftwaffe rünnakud tihenesid ja ta pidi ühes perega pommivarjendisse pakku minema. 8. septembril algas Leningradi blokaad ja peagi evakueeriti helilooja ühes perega Moskvasse ja seejärel Kuibõševi, kus ta 27. detsembril sümfoonia ka lõpetas.