EV78: Jon Baldvin Hannibalsson saab teenetemärgi.

FOTO: Peeter Langovits

Eesti Vabariigi 78. sünnipäeva künnisel andis president Lennart Meri Kadriorus taasiseseivunud Eestis esimest korda üle teenetemärgid eestlastele, kes kandsid aastaid meie riigi kestvust, ja välismaalastele, kes toetasid innukalt meie vabaduspüüdlusi. Varem oli ainsana Riigivapi ordeni pälvinud diplomaat Ernst Jaakson.

Taastades traditsiooni, mille okupatsioonide aeg katkestas, oli Meri veendunud, et riigi autasud on väärtustatud, kui nende väljaandmist hoolikalt enne kaalutakse. Riigivapi ordenite väärilised olid vabadusvõitlejad Heinrich Mark, Mart-Olav Niklus, Lagle Parek, Enn Sarv, Enn Tarto, Harald Tammur, Kaljo Villako ja Hilja Rüütli ning hulk kultuuritegelasi: meie suurkujud Jaan Kross, Kalju Lepik, Neeme Järvi, Ain Kaalep, Villem Raam, Hugo Lepnurm, Paul Saagpakk, Veljo Tormis, Roman Toi ja Juhan Peegel ning väärikad Johannes Kotkas, Ilmar Öpik, Harald Keres, Viktor Masing, Ferdinand Eisen, Aleksander Gavrilov, Rudolf Jalakas, Jüri-Rajur Liivak, Voldemar Miller ja Ants Viires. Kotkaristi sai Aleksander Einseln. Esimest korda tunnustati Maarjamaa Risti ordenitega seitset välismaalast. Nende seas endist Islandi välisministrit Jon Baldvin Hannibalssoni, kellele president Meri andis Maarjamaa Risti I klassi ordeni Kadriorus üle 4. märtsil 1996, kui ta käis koos abikaasaga Eestis.

Baltikumi taasiseseisvumise ristiisaks peetud Hannibalsson võttis tunnustust isiklikult. Kuigi Islandis kombekohaselt teiste riikide autasusid vastu ei võeta, tegi ta sel korral erandi, seda eelkõige austusest meie presidendi vastu. Juba 1990. aastal olid tollased välisministrid Meri ja Hannibalsson tihedas kontaktis. Islandlane asus jõuliselt toetama meie iseseisvumispüüdlusi. Tajudes täpselt Euroopas toimuvat ja Balti riikide taasiseseisvumishetke tähtsust, avas see erakordselt julge poliitik tee Moskva riigipöörde läbikukkumise järel taasisesisvunud Balti riikide rahvusvahelisele tunnustamisele.

Ajal, mil suurriigid ja naabridki kahtlesid või püüdsid Mihhail Gorbatšovi toetades vältida Nõukogude Liidu lagunemist, otsustas esitada kõigile väljakutse NATO liikmesriik Island, kes 22. augustil 1991 langetas ajaloolise otsuse ja tunnustas iseseisvunud Eestit esimesena maailmas. Juba 26. augustil allkirjastasid Reykjavíkis välisministrid Lennart Meri ja Jon Baldvin Hannibalsson riikide vahel diplomaatiliste suhete taaskehtestamise protokolli.