Rainer Vakra.

FOTO: Toomas Tatar/Postimees

Eelmisel nädalal teatas Eesti Energia, et 638 miljonit eurot maksma läinud Auvere elektrijaama varad hinnatakse 39,6 miljoni võrra alla. Põhjenduseks toodi madalad elektrihinnad ja uue elektrijaama suutmatus olla avatud turul konkurentsivõimeline. Meenutuseks, et just nendel põhjustel olid alles paar aastat tagasi Auvere elektrijaama ehitamise vastu nii Eesti Energia juhatus kui ka nõukogu.

Tellijale

Toonane majandusminister Juhan Parts kinnitas aga pidevalt nii avalikkuses kui ka riigikogu ees, et uus jaam on majanduslikult igati tasuv projekt, millele ei tule peale maksta. Nüüd põhjendatakse toonaseid otsuseid sellega, et tegu on Eestile olulise julgeolekuobjektiga, eirates samas alternatiivseid, odavamaid ning majanduslikult jätkusuutlikumaid viise sama eesmärgi saavutamiseks ning tõsiasja, et hiigelinvesteering asub Vene piiri vahetus läheduses.

Kui Auvere on riigi energiajulgeolekust tulenevalt oluline rajatis, siis oleks pidanud seda ka nii planeerima ja töötama kohe välja hilisema tegevuskava selle rahastamiseks. Jaama oleks sel juhul pidanud elektrituruseaduse järgi ehitama aga hoopis Elering ja seda avaliku konkursiga. Kui arutati sisekaitseakadeemia kolimist Ida-Virumaale, kinnitas siseministeerium, et kooli kolimine Vene piiri äärde oleks ohtlik, sest seal võidakse akadeemiasse kas infiltreeruda või lüüa võimaliku sõjalise invasiooni korral kiiresti rivist välja 700 akadeemia kadetti.